TERAVILJAD JA TOOTED Teravili on peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuuritaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade - saamiseks. TERAVILJADE LIIGID Kõrrelised, sealhulgas rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss, sorgo, tritikale (nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis (tuskaroora vesiriis). Mittekõrrelised, näiteks tatar (taralised), rebashein (rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised) TERAVILJADE AJALUGU • Alates põllumajanduse tekkimisest 10. aastatuhandel enne meie aega • Teraviljakasvandus näitas riigi majandustaset • Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder • Antiikaja tähtsaim leivavili oli nisu, oder ja rukis • Kõige lihtsam teraviljaliik on spelta nisu VILJATERA EHITUS TOITAINETE SISALDUS • Valku tavaliselt 8-15% • Nisu, rukki, kaera ja odra valk võib
Põllumajandus Nimi Teraviljad Referaat Olustvere 2014 Sissejuhatus Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade teriste ehk terises olevate terade saamiseks. Teraviljade hulka kuulub ka mittekõrrelisi, näiteks tatar (sugukonnast tatralised), rebashein (sugukonnast rebasheinalised) ja kinoa ehk tsiili hanemalts (sugukonnast hanemaltsalised). Teraviljade saaki tarvitatakse toidu valmistamiseks (harilikult jahu, kruupide, tangude või helvestena), tärklise-, piirituse- ja õlletööstuses ningloomasöödaks. Teravili on inimkonna põhitoidus; terade saamiseks kasvatatakse teravilja rohkem kui 50%-l kogu maakera külvipinnast. Terades on kõiki inimesele ja loomadele vajalikke toitaineid: valke, rasvu, sahhariide, mineraalaineid, vitamiine jms.
metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10. põld-konnatatar (Fallopia convolvulus) (L.) A. Löve 11. soome oblikas (Rumex fennicus) Borbas 12. harilik kirburohi (Polygonum persicaria) L. Sgk: nelgilised (Caryophyllaceae) 13. harilik käokann (Lychnis flos-cuculi) L. 14
levikut Euroopast Ida- Aasiani ja Põhja-Ameerikani. Alal kasvab 300 erinevat liiki taimi. Suve esimesel poolel kasvavad ja õitsevad taimed on Kaukaasiast pärit kolmeemakaline merenda(Merendera trigyna), sibuliiriselised, krookuselased, lumi-, märtsikellukesed kirgaslilled, puškiiniad, püvililled, madalakasvulised risoomsed iirised ja koerahambad Kaheidulehelised- Peenarde asetus on pärit 1909. aastast, mil taimed istutati vastavalt A. Engleri süsteemile. Seal asuvad nõgeselased, rebasheinalised, puulõielised ja veel teisi liilke taimi. Osakonnas kasvab taimi ligikaudu 900 liiki 70 sugukonnast. 2/3 neist on püsikud, teised ületalvikud või suvikud. Kasvavad ka kultuurtaimed: tatar, lääts, artišokk, lina, riitsinust, tubakat, safloori jne. Eesti taimede osakond Eesti taimede osakond asub aia lõunanurgas. Selle rajas aastatel 1919-1923 prof. F. Bucholtz. Seal kasvab ligikaudu 20% Eesti looduslikest taimedest. Umbes 60 neist on looduskaitsealused liigid
Tuumrühm sisaldab fülogeneetiliselt basaalset seltsi Gunnerales gunneralaadsed sõsarrühm teiste suhtes. Selts Caryophyllales nelgilaadsed Sünapomorfsed tunnused: Tärkliserikas endosperm (3n) või perisperm (2n) Betaiinid antotsüaanide asemel. Sigimik on sageli ühepesaline. Tavaline on keskne (aksillaarne) või basaalne (põhjale) seemnealgmete platsentatsioon sigimikus. Olulisemad sugukonnad on: nelgilised (Caryophyllaceae), rebasheinalised (Amaranthaceae), kaktuselised (Cactaceae) ning kirburohulised ehk tatralised (Polygonaceae). Sug. Amarantaceae rebasheinalised o Chenopodium quinoa kinoa (tsiili hanemalts) o Beta vulgaris harilik peet Punane pigment betaiin o Spinacea oleracea aedspinat o Atriplex patula h. malts o Chenopodium album hanemalts Sug Caryophyllaceae nelgilased o rohttaimed
Rohttaimed, lehed vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad Sõlmekohad sageli paksenenud Õiekate aktinomorfne, viietine, kaheli, kroon lahklehine Sigimik alumine Õied sageli ebasarikõisikutes Vili on kupar Rohkem kui 2000 põhjapoolkeral levivat liiki Kaks alamsugukonda – nelgilised: liitlehine tupp, mis moodustab putke - vesiheinalised: tupplehed vabad, õied väikesed Eestis looduses 17 perekonda, palju liike kasvatatakse kultuuris Sugukond rebasheinalised – Amaranthaceae Kosmopoliitne sugukond, 2500 liiki, palju rohtseid umbrohtusid Nüüd kuulub siia ka sugukond maltsalised Roht- või puittaimed, vahel sukulentsed Õied väikesed, sigimik alumine, õiekate lihtne ja viietine Õiekate endise maltsaliste sugukonna liikidel roheline, rohtne või kilejas, teistel valge-roosa-punakas ja kilejas või hüaliine. Õied koondunud õisikutesse Eestis looduslikult 6 perekonda Majanduslikult olulised Beta vulgaris – harilik peet
annaabi.ee 
