puistutes ühtlast tihedat liitust võrastiku all, kus on jahe.Juurepessu arengut pidurdab ka ülepõletatud metsamaal tekkinud tuha vihma- või lumeveeleotis.Ka lehtpuude varies vähendab eoste idanemist. 16.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. Tamme peaks istutama 2 a. seemikute või istikutena vahekaugustega 3x3 m ja kahjustajate vastu kasutama kuuseoksi või plastkaitsmeid tüve umber.7-10 aastat hiljem võib tamme loodusliku laasumise parandamiseks istutada reavahedesse kuuske sama seaduga nagu tammegi.Kuuske peab hiljem istutama sellepärast, et muidu kuusk kiiremakasvulisena jõuab tammele kõrguses järele ja hakkab tema võra varjama.Tamme võra pikkus peaks moodustama 50 % puu kõrgusest. 17.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivi karjääre? Mänd ja kask 18.Missuguste puuliikidega metsastatakse liiva-ja kruusakarjääre? 19.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos.
kontsentratsioon ei tohiks olla üle 0,05-0,02%. Hea kastmisväetis on kaltsiumnitraat. Vesilahuse kontsentratsioon on 0,1-0,2% Pritsimiseks kasutatakse 1,0% vesilahuseid. Juurevälise väetamise efektiivsus on suurem, kui väetisi manustada pilves ilmaga või õhtutundidel. Pritsida võib mitu korda 7-10 päevaete vahedega. Suve teisel poolel ei tohiks lämmastikurikkaid väetisi kasutada. Maheviljeluses väetatakse musta sõstart kodusõnnikuga, seda laotakse reavahedesse. Väetised: Monterra, Biolan, Algomine öko. Kilemultsi kasutamise korral tuleks eelistada leheväetamist. Põõsaste kasvu ergutamiseks võiks kevadel anda lehe kaudu Allgrow', Bioplasma, Humistari või virtsa vesiahust. Kaltsiumipuuduse korral tuleks kasutada puutuhka või lupja. Tabel 6 lk 42 8. Taimekaitsetööd mehaaniline + keemiline Esmatähtis on ennetav tõrje. (terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus, põõsaste
Kirss on väga levinud viljapuu Eestis. Õitseb mai keskelt kuni mai lõpuni. Hea õietolmu taim. Õietolm on pruun. Meeproduktiivsus on kuni 50 kg/ha, mis võib mitmekordistuda viljakamal mullal. Eestis kasvatatakse veel magusat ja lõhnavat kirsipuud. Produktiivsus umbes sama. Üldiselt külastavad mesilased kirsipuid rahuldavalt, tagades nende tolmeldamise. [3] Külvatavad meetaimed Mesilaste korjemaa parandamiseks ja laiendamiseks külvatakse meetaimi põldudele, viljapuude reavahedesse, niitudele, karjamaadele ja jäätmaadele. Meetaimede külviga saab korjet rikastada, pikendada, täita korjevaheaegu ja täiendada korjevaeseid perioode. Spetsiaalsed meetaimed on keerispea, moldaavia tondipea, kurgirohi, veiste-südamerohi, mesiohakas, meliss, iisop, ussikeel ja naistenõges. [2] Ussikeel kasvab looduslikult teede servades. Põuakindel, eritab nektarit kestva põua korral. Meeproduktiivsus on 400-500 kg/ha. Õietolm on sinakas. Eestis
Noore istanduse väetamise eesmärgiks on kasvu ergutamine. Selleks kasutatakse lämmastikurikast väetist, mis soodustab tugevate okste moodustumist. Kasvule mõjub hästi ka esimestel aastatel õite eemaldumine. Noort istandust võib olla vajalik rohida 1-2 korda ja seda ka kilega kasvatamisel. Kilepeenra vahelise maa-ala võib multšida saepuruga. Võib ka peenardevahelise maa-ala lasta rohtu kasvada ja hooldada seda hiljem niitmisega. Reavahedes ei ole soovitatav kasutada herbitsiide. Reavahedesse ei sobi valge ristik, mis levib kilele ja varjutab noored taimed. Mustikataimedele on oluline kevadine väetamine, sest sellest sõltub tema kasv. Hilisem väetamine suve teisel poolel vähendab taime külmakindlust. Kile- või orgaaniliste multšide istandustes on otstarbekas teha ainult kastmisväetamist(niisutussüsteemi või kastmisega), sest see mõjub taimedele kiiremini. Lämmastikku sisaldava lahusega kastetakse 3-4 korda 10 päevaste vahedega kuni juunikuu lõpuni.
5-7 tamm 6-8 hobukastan, pähklipuu 27.04.2016 Marje Kask 34 Külvide hooldamine 1 · Külvide katmine ehk multsimine - hoiab mullapinda kobeda ja säilitab mullaniiskust, ühtlustab ööpäevast temperatuurireziimi ei teki külmakergitusi. Katteks võib kasutada põhku, freesturvast, saepuru 2 3 cm kihina. Tõusmete ilmumisel riisuda külviridadelt mults ära reavahedesse. Kattelauad eemaldada tõusmete tärkamisel. · Tõusmete varjutamine (kaitsmine päikese eest) - varjukangaga või varjurestidega, millede valgusläbilaskvus on ca 25 50 %. · Kastmine enam vaja kui külvisügavus väike (kuni 0,5 cm). Neid külve tuleks kasta kuiva ja päiksepaistelise ilmakorral 2 3 korda päevas. Teisi külve kasta 3 4 päeva tagant, tõusmeid kord nädalas. Kastmisaeg peaks olema soovitavalt õhtu, siis tungib vesi sügavamale mulda
annaabi.ee 
