selgeid alternatiive sekulaarsetele institutsioonidele ning käitumismallidele. - Õige 14. Funktsionalistlikud religioonidefinitsioonid ei määratle religiooni uskumuste sisu kaudu, st ka nt ateism võib olla religioon. - Õige 15. U. Masingu arvates on eestlased ürgdemokraatlik rahvas, kellele euroopalik kristlus võiks eriti hästi sobida. - Vale 16. Tänapäeva maailmas on üle kahe miljardi kristlase. - Õige 17. Adherents.com kohaselt on maailma suurimad usundid reastatuna järgijate arvu järgi.. - kristlus, islam, sekulaarsus/mittereligioossus, hinduism 18. Eurobaromeeter 2005 kohaselt määratleb meie elanikkonnast end Jumalasse usklikuna alla 20% inimesi. Ja ca .......... ütlevad, et usuvad Kedagi/Midagi, jättes selle Kellegi või Millegi täpsemalt määratlemata. - 50% 19. Üks järjevatest vastustest on VALE: Sotsiaalkonstruktivismi kohaselt... - on reaalsus neutraalselt objektiivne ja s eda võib mõista sellega adekvaatse suhestumise kaudu 20. J. D
100m+200m+300m+400m teatejooksusu viimase vahetuse jooksjad ei tohi 10 m pikkust hoovõtumaad kasutada, vaid peavad alustama liikumist vahetusala seest. Selle nõude rikkujad diskvalifitseeritakse. 14. 4x400 m teatejooksu kolmanda ja neljanda vahetuse ning 100m+200m+300m+ 400m teatejooksu neljanda vahetuse jooksjad paigutatakse selleks määratud kohtuniku poolt teatevahetust ootama (raja siseservast väljapoole reastatuna), vastavalt nende võistkonnakaaslaste paremusjärjestusele rajal 200 m enne vahetuskohta. Vahetust ootavad sportlased seda reastust enam muuta ei tohi ning peavad selle säilitama kuni teatevahetuse hetkeni. Kõnealuse määruse rikkumisel võistkond diskvalifitseeritakse. Märkus: Kui 4x200 m teatejooksu ei joosta täies pikkuses eraldi radadel, rivistatakse neljanda vahetuse jooksjad teatevahetusalas stardiprotokolli alusel seestpoolt väljapoole. 15. Teatejooksudes,
somatogaamia. Sugulise paljunemise käigus ilmneb kaks tuumafaasi: kaksiktuumaline ja diploidne; Viljastumise järel kasvavad askogoonist välja dikarüootsed askogeensed hüüfid, mille tipmistest rakkudest paljunemise lõppstaadiumis arenevad eoskotid neis endogeenselt tekkivate haploidsete kotteostega; Pandlad tekivad väga harva; Iseloomulik viljakehade olemasolu; Eoskotid paiknevad viljakeha pinnal või sees korrapäraselt reastatuna - eoslavana või ebakorrapäraselt, hajali rühmadena; Viljakehade põhitüüpe on neli: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla ja askostrooma; Viljakehad võivad areneda otse substraadil või ka stroomades, ebastroomades või mütseelipõimikul; Paljudel esindajatel olemas seenemügarad (sklerootsiumid); Tüüpiline kottseente juures on pleomorfism; Oluliste taimehaiguste tekitajaid;
Siia kuuluvad kõik teraviljad (v.a. talirukis). - Iseendale järgnevust väga halvasti taluvad kultuurid: päevalill, kõik peediliigid punane ja roosa ristik, hernes, lutsern, mesikas raps, rüps, kaalikas, kapsas (enamik ristõielisi) Negatiivse järelmõju oluliseks vähendamiseks ei tohi neid kultuure samal kohal kasvatada enne 3...5 aastat, lina puhul peab vahe olema näiteks isegi 5...6 aastat (seega rapsi all võib Eestis olla kuni 20%) Enesetaluvus reastatuna: talirukis < mais < kartul < suvioder < talioder < kaer < nisu < suhkrupeet < põlduba < ristik < lutsern < raps < hernes < päevalill < lina Mõjutab saaki 10-50% 5) Agrobioloogilised alused kultuuride paigutamisel Allelopaatiline mõju taimede poolt muldkeskkonda eritatud ühendite ja laguproduktide kahulik mõju teisele taimele. 11
k.pools) ja vood (i.k.fluxes). Esimene näitab, kus mingi aine või element püsivalt paikneb, teine näitab, milliste fondide vahel aine või element ümber paikneb. Fondide suurust mõõdetakse massiühikutes, voogude suurust aine ümberpaiknemise kiiruse ühikutes (massiühikut ajaühikus). 1. SÜSINIKURINGE Allpool olevalt skeemilt näeme, et maakeral paikneb ringes olev süsinik peamiselt neljas suures fondis (suuruse järgi reastatuna) – ookeani fond (38000 ühikut), mulla fond (1500 ühikut, sisaldab taimejuuri), atmosfääri fond (720 ühikut), maismaataimede maapealse osa fond (560 ühikut). Lisaks sellele on süsinikku mõistagi massiliselt ka igal pool mujal (fossiilsed kütused, ookeanide põhjasetted, karbonaatsed kivimid, jne) aga need pole ringes. Näeme, et olulised vood on süsiniku liikumine taimedesse fotosünteesil (120 ühikut aastas
kohal kasvatamisel tunduvalt vähem saaki. Siia kuuluvad kõik teraviljad (v. a. talirukis), jmt; 3) iseendale järgnevust väga halvasti taluvad kultuurid, nagu lina, hernes, päevalill, punane ja roosa ristik ning kõik peediliigid, raps, rüps, kaalikas, kapsas ja enamik ristõielisi. Negatiivse järelmõju oluliseks vähendamiseks ei tohi kultuure samal kohal kasvatada enne 3...6 aastat. Lina puhul peab vahe olema tingimata 5...6 aastat. Enesetaluvus reastatuna Talirukis< mais< kartul< suvioder< talioder< kaer< nisu< suhkrupeet< põlduba< ristik, lutsern< raps< hernes< päevalill< lina Kultuuride väärtus eelviljana on külvikordade koostamisel eriti oluline, sest sellest sõltub ka kultuuride otsene ja kaudne mõju järelkultuuridele. Vastavalt sellele jagunevad kultuurid kolme põhirühma. 1.Head eelviljad: a) kõik rühvelkultuurid (kartul, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse
annaabi.ee 
