nimed) · Olekuriba ekraanipildi alaosas. Sinna ilmub selgitav tekst, mida Põhilised mõisted · Tööleht (spreadsheet) - joonitud ekraaniosa, mis on jagatud veergudeks ja ridadeks ning kuhu kasutaja koostab oma tabeli. Tabel salvestatakse faili, mille nime laiend on .xls · Rida (row) - tähiseks on number 1, 2, ..., 30, ... · Veerg (column) - tähiseks on täht A, B, ..., Z, · Lahter (cell) - rea ja veeru ristumiskoht. Igal · lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5, ...) · Plokk - lahtritest ristkülik, tähistatakse vasaku ülemise parema alumise lahtri tähisega (näiteks A1:H1, C2:K12, ...) Valemid Excelis · Üks kasulik võimalus Excelis on valemite kasutamine. Valemite abil saab teha tabelis olevate andmetega mitmesuguseid arvutusi. · Näiteks: =(400-300)*26 vastus tuleb 2600 =SUM(B2:F2) lahtrites B2, C2, D2, E2, F2 asuvate arvude summa =1650*33% 33% arvust 1650 Funktsioonid · Funktsioone (nagu SUM) on üsna palju
Parameetrid: uus massiiv D(), vektor B(), massiivi ridade arv m, veergude arv n. Liidab vektori B() massiivi A() nendele ridadele, kus kõrvaldiagonaali element on negatiivne ning moodusta massiivi D(). Peaprotseduuris võtab massiivid D=A´ga , seejärel rakendab liitmistehte, mille järel paigutab tekkinud mas massiivi alla, tingimusel, et kõrvaldiagonaalil esineb negatiivseid arve, Sub Max_el(A(), m, n, max, rn, vn) Parameetrid: massiiv A(), m, n, maksimaalne element max, reanumber rn, veerunumber vn. Leiab maksimaalse elemendi väljaspool peadiagonaali ning kannab vastava elemendi andmed etteantud la lausega teeb kindlaks, et tegu ei oleks peadiagonaalil asuva elemendiga. Sub Vaheta(E(), n, v_1) Parameetrid: uus massiiv E(), viimase veeru number n, v_1 veerg, kus asub maksimaalne element. Vahetab viimase veeru veeruga, kus asub protseduuris Sub Max_el leitud maksimaalne element. Sub Varvi(Aprk As Range,n) Parameetrid: Aprk massiivi A() piirkond, n ridade/veergude arv.
Tuleb klõpsata selle lahtri peale, millele tahetakse nime anda. Seejärel klõpsata hiire vasaku klahviga pesa aadressi peale, sisestada sinna sõna, mida tahetakse nimeks panna ja vajutada Enter. 1 Suhteline ja absoluutne aadress Suhteline aadress kopeerimisel muutub. Enamasti valemit kopeeritakse kas piki veergu (alla) või piki rida (kõrvale). · Piki veergu kopeerimisel muutub reanumber. · Piki rida kopeerimisel muutub veerutähis. Lahtrisse I3 on sisestatud valem =G3*H3. Valemi kopeerimiseks viia hiirekursor lahtri parempoolsesse allnurka. Kui kursor muutub mustaks
Exceli exami materjal Exceli töövihik - Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Exceli tööleht - Tööleheks nimetataksegi seda suurt tabelit, mis "laiutab" suuremal osal ekraanil. Aktiivne lahter Lahter, mis on aktiivseks tehtud. Lahter või pesa rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.). Lahtri aadress A1 jne Lahtriplokk Märgistatud lahtrid Aktiivne lahter kus sa praegu asetsed Valem - on Exceli eriline moodus teha arvutusi, kasutades seejuures teistes lahtrites asuvaid andmeid. Funktsioon Funktsioon on lühidalt öeldes eeldefineeritud valem teatud kindlat tüüpi tegevuse (enamasti arvutuste) sooritamiseks. Liigendtabel risttabel. Risttabelite abil saad teha algandmete alusel mitmesuguseid koondeid, analüüse ja aruandeid
Diagrammide koostamine Palkide müümimne 1 Funktsioonide graafikud Ülesanded Palgid_2 Palgad Funktsioonide graafikud Lisa: valemite kopeerimine Suhtaadressid. Valemite kopeerimine Ruumide pindalad ja ümbermõõdud a b S P Vaadake valemeid tulbas S ja P ! 5,00 4,00 20,0 18,00 Nad on kõikides ridades analoogilised, 7,20 4,80 34,6 24,00 kuid erinevad aadressite poolest: igas reas on aadressi reanumber ühe võrra 6,35 5,12 32,5 22,94 suurem kui eelmises reas. 7,39 6,23 46,0 27,24 4,83 3,95 19,1 17,56 7,20 5,75 41,4 25,90 a b S P Valemite kopeerimine 5,00 4,00 1. Sisestage valemid esimese 7,20 4,80 rea lahtritesse ja kopeerige alla 6,35 5,12 kuni algandmete lõpuni. 7,39 6,23 2. Lisage 4-5 rida algandmeid ja
järjenumbreid, milledele eelnevad vastavalt tähed R (Row) ja C (Column): R1C1, R13C2, R21C28, R3C2:R53C8 Enamasti kasutatakse A1-tüüpi aadresse. Siin vaadeldakse ainult neid R1C1 - aadressid Suht-, absoluut- ja sega-aadressid Käitumise järgi valemite kopeerimisel eristatakse suht-, absoluut- ja sega- aadresse Suhtaadress esitatakse tavalisel viisil: veerutähise ja reanumbri abil, näiteks B5, E3:K35. Taolises aadressis võib kopeerimisel muutuda nii reanumber kui ka veerutähis, sõltuvalt kopeerimise sihtkohast. Reanumbrid ja/või veerutähised muutuvad nii, et sihtkohas viitab aadress lahtrile, mille suhteline asetus on sama, nagu see oli lahtril, millele antud aadress viitas lähtekohas. Enamasti valemit kopeeritakse kas pikki ühte veergu või pikki rida. Esimesel juhul muutub ainult reanumber, teisel juhul - veerutähis. Absoluutaadressis on veerutähise ja reanumbri ees dollari märk, näiteks $B$5, $E$3:$K$35
C neid (Column): R1C1, R13C2, R21C28, R3C2:R53C8 Enamasti kasutatakse A1-tüüpi aadresse. Siin vaadeldakse ainult neid R1C1 - aadressid Suht-, absoluut ja sega-aadressid Käitumise järgi valemite kopeerimisel eristatakse suht-, absoluut ja sega- aadresse Suhtaadress esitatakse tavalisel viisil: veerutähise ja reanumbri abil, näiteks B5, E3:K35. Taolises aadressis võib kopeerimisel muutuda nii reanumber kui ka veerutähis, sõltuvalt kopeerimise sihtkohast. Reanumbrid ja/või veerutähised muutuvad nii, et sihtkohas viitab aadress lahtrile, mille suhteline asetus on sama, nagu see oli lahtril, millele antud aadress viitas lähtekohas. Enamasti valemit kopeeritakse kas pikki ühte veergu või pikki rida. Esimesel juhul muutub ainult reanumber, teisel juhul - veerutähis. Absoluutaadressis on veerutähise ja reanumbri ees dollari märk, näiteks $B$5, $E$3:$K$35
tagasimaksmise graafiku ning näitavad kuupäeva ja kellaaega. 3. Põhilised mõisted Tööleht (spreadsheet) - joonitud ekraaniosa, mis on jagatud veergudeks ja ridadeks ning kuhu kasutaja koostab oma tabeli. Tabel salvestatakse faili, mille nime laiend on .xls. Rida (row) - tähiseks on number 1, 2, ..., 30, ... Veerg (column) - tähiseks on täht A, B, ..., Z, AA, AB, ... Lahter (cell) - rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.). Plokk - lahtritest ristkülik, tähistatakse vasaku ülemise ja parema alumise lahtri tähisega, eraldajaks on koolon (näiteks A1:H1, C2:K12 jne.). 4. Töö alustamine ja lõpetamine Töö alustamiseks valige START / ALL PROGRAMS / MICROSOFT OFFICE EXCEL. Avaneb programm Excel ja tühi vihik (Book 1). Töö lõpetamiseks on erinevaid võimalusi: · vihiku sulgemiseks valige menüüst File/Close või klõpsake nupul Close Window .
Lisaks saate viidata sama töövihiku muudel lehtedel asuvatele lahtritele ja muudele töövihikutele. Viiteid muudes töövihikutes asuvatele lahtritele nimetatakse linkideks või välisviideteks. Vaikeviitelaad Vaikimisi kasutab Excel viitelaadi A1, mis viitab veergudele tähtedega (A kuni XFD, kokku 16 384 veergu) ja ridadele numbritega (1 kuni 1 048 576). Neid tähti ja numbreid nimetatakse rea- ja veerupäisteks. Lahtrile viitamiseks sisestage veerutäht, millele järgneb reanumber. B2 näiteks viitab lahtrile, mis asub veeru B ja rea 2 ristumispunktis. Et viidata... kasutage... 38 Lahtrile veeru A ja rea 10 ristumiskohas A10 Lahtrivahemikule veerus A ja ridades 10 kuni 20 A10:A20 Lahtrivahemikule reas 15 ja veergudes B kuni E B15:E15 Kõigile lahtritele reas 5 5:5
annaabi.ee 
