3. Ära hakka kannatanut soojendama. 4. Vii kannatanu kiiresti haiglasse. (NB! Elutunnuste puudumisel alusta kannatanu elustamist). (Kutsar:1998) Stabiilne küliliasend. Pidev monitooring (võimalusel EKG). Intravenoosne juurdepääs juhul, kui edasist jahtumist kindlasti enam ei toimu ning kui kanüüli saab paigaldada kiiresti (3-5 minutit). Kui venitee rajamine ei õnnestu, kasutada luunõela. Reanimatsioonivalmidus! (Adlas:2014) Alajahtunud patsiendi reanimatsiooni eripärad Karootise pulsi otsimine/hingamise kindlakstegemine üle 30-40 sekundi. Tsentraalne temperatuur: rektaalne või sisekõrvast mõõtmine. Kui kehasisene temperatuur jääb alla 30 C, siis vatsakeste virvenduse korral ainult üks defibrillatsiooniseeria (3 sokki). Kui kehasisene temperatuur jääb alla 30 C, ei pruugi mingisugusele ravimite manustamisele tulemust järgneda. Mitu korda järjest ei tohi ravimit manustada.
............................................................................ 368 28. Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid ..................................................................... 376 29. Rasedus, sünnitusabi ja günekoloogilised probleemid ............................................................. 396 30. Taaselustamine kliinilisest surmast .......................................................................................... 412 30.1. Vastsündinute ja laste reanimatsiooni eripärad ................................................................. 432 5 31. Sissejuhatus hügieeni ja nakkusõpetusse ................................................................................. 437 31.1. Levinumad nakkused......................................................................................................... 439 31.2. Nakkushaigete transportimine ........................................................................................... 444
lõtvumine, enamasti läheb agoonia üle kliiniliseks surmaks, aga võib ka ise välja tulla nt mürgistuse puhul (kerglagunevad mürgid või piiripealsed kontsentratsioonid), II. kliiniline surm- puudub teadvus, hingamine, südametöö, aga rakud ja koed on veel eluvõimelised (erinevad koed on erineva tundlikusega, kõige tundlikumad on ajukoore rakud), klliniline surm kestab 4-5 mini, mis võib lüheneda või pikeneda. Kliinilisest surmast inimene ise välja ei tule, on vaja elustamist ehk reanimatsiooni. Olukorras, kus elustamine jääb hiljaks ja inimene jääb VEGETATIIVSESSE seisu. III Bioloogiline surm- meditsiinis =bioloogiline surm ajusurmaga. 48 Tavaliselt diagnoositakse surm mitmete tunnuste kokkulangemisel pupillide refleksi puudumine, keha jahtumine jms. Surmajärgsed muutused: limaskestade kuivamine- vesi aurub ära, koolnulaikude teke- vere ümberpaiknemine raskusjõu mõjul, lihaskangestus- tekib
vaakumis. Selline asjaolu tekitab väljaolendil sellised iseäralikud tajuefektid nagu näiteks ajatust ja ruumitust. Aja ja ruumi teisenemine on samuti surmalähedaste kogemuste üks iseloomujooni. Sellised tajuilmingud võivad tulla just eeltoodud väitest. Seda, et inimene ei taju enam aega ega ruumi, tuleneb puhtalt just selle välja füüsikast, millena inimene parajasti eksisteerib. 3.1.3.9 Nähtamatu valgus Tavainimene ei näe otseselt energiavälju ja seepärast ei näe ka arstid reanimatsiooni ruumis inimese elustamise ajal neid energiavälju, millisena inimene parajasti eksisteerib. Inimesed ju ei näe otseselt magnetvälja ümber magneti kuni pole kasutatud raua puru, mille abil muudetakse välja jõujooned nähtavaks. Kuid inimene ( seal hulgas ka arstid ) tajuvad väga tugevate ( seega suure energiaga ) väljade olemasolu. Selliste väljade potentsiaalid peavad olema siis väga suured, kuid antud juhul see nii ei ole, sest näiteks inimese ajus on valdavalt nõrgad väljad
Selline asjaolu tekitab väljaolendil sellised iseäralikud tajuefektid nagu näiteks ajatust ja ruumitust. Aja ja ruumi teisenemine on samuti surmalähedaste kogemuste üks iseloomujooni. Sellised tajuilmingud võivad tulla just eeltoodud väitest. Seda, et inimene ei taju enam aega ega ruumi, tuleneb puhtalt just selle välja füüsikast, millena inimene parajasti eksisteerib. 3.1.3.10 Nähtamatu valgus Tavainimene ei näe otseselt energiavälju ja seepärast ei näe ka arstid reanimatsiooni ruumis inimese elustamise ajal neid energiavälju, millisena inimene parajasti eksisteerib. Inimesed ju ei näe otseselt magnetvälja ümber magneti kuni pole kasutatud raua puru, mille abil muudetakse välja jõujooned nähtavaks. Kuid inimene ( seal hulgas ka arstid ) tajuvad väga tugevate ( seega suure energiaga ) väljade olemasolu. Selliste väljade potentsiaalid peavad olema siis väga suured, kuid antud juhul see nii ei ole, sest näiteks inimese ajus on valdavalt nõrgad väljad
annaabi.ee 
