Küsimused: Milleks üldse kopeerida mingit objekti? Kas kõik mõtted on tõesed ? Millal on idee või uskumus tõene ? Uurimisprobleem: veenda kuulajat pragmatismi tõeteooria eelistes. Põhiväide: Tõesed on niisugused ideed, mida me saame omaks võtta,tõenda, kinnitada,verifitseerida. populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima oma realiteeti. Vastuväide: populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima oma realiteeti. Võrdle intellektualisti ja pragmatismi loengu materjaliga. Väited: Populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima realiteeti. Idee tõesus ei ole idee tardunud siseomadus. Me elame realiteetide maailmas, mis võivad olla lõpmata kasulikud või lõpmata kahjulikud. (argument: meie ideed peavad ühilduma realiteetidega , olgu need konkreetsed või abstraktsed, faktid või printsiibid, sest vastasel korral ähvardab neid karistusena järjekindlusetus ja pettumused)
Pragmatism William James 1) Antud teksti põiväide: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, tõendada, kinnitada ja verifitseerida. 2) Tõde tähendab sõnastikes teatavate ideede omadust, see tähendab nende ühildumist. Tõene idee peab kopeerima oma realiteeti. Näide: Kui vaadata kella seinal, sulgeda silmad ja üritagem seda kella nüüd ettekujutada, meie silme ette tekib koopia. Tõde on see mis juhtub ideega. Idee saab aga tõeseks ainult siis, kui sündmused ta tõeseks muudavad. Tema tõesus on sündmus, tema tõendumise, verifitseerumise või verifitseerimise protsess. Autor on toonud veel ühe näite: Kui inimene eksib metsa ära, kõht läheb tühjaks ja te ei tea mida teha, et olukorrast pääseda. Nähes aga
olemas, kujutlusi kõikteadvusest ja kõikvõimsusest. Selliste illusioonide purustamine on minu arvates tänapäevalgi sügavalt humanistlik eesmärk; ja ma soovin, et oleks olemas mingi superConchis, kes laseks araablased ja iisraellased, Ulsteri katoliiklased ja protestandid samasugusest heuristilisest veskist läbi, kus jahvatati Nicholast. Ma ei kaitse Conchise otsust hukkamispäeval, kuid ma kaitsen selle dilemma realiteeti. Jumal ja vabadus on kaks täiesti vastandlikku mõistet; ja inimesed usuvad oma kujuteldavatesse jumalatesse enamasti seepärast, et nad ei taha uskuda selle vastandit. Ma olen juba küllalt vana mõistmaks, et sageli on neil selleks piisavalt põhjust." KASUTATUD ALLIKAD Fo wle s , Jo h n. 1 9 9 7 . Maag. KirjastusVarrak Vikipeedia, 2013. John Fowless. Saadaval http://et.wikipedia.org/wiki/John_Fowles, külastatud 17.10.2013
järgimise ja kaitsmise eest. Kui arvestada seda, et moraalselt õigesti toimiv inimene viib huvide realiseerimise maksimumini, siis peab ta ka maksimaalselt silmas pidama lehmade eest nende heaolu ja vabadust. See tundub mõnevõrra paradoksaalne ning seda tulemust oleks üsna loomulik kasutada Singeri teoreetilise utilitarismi ümberlükkamiseks. Nii sünnibki, sest kui me ka tunnistaksime loomade õiguste intuitiivset realiteeti, ei oleks nende õiguste maksimeerimine mõttekas, sest tegemist on tummade vastasmänguritega. Soome põllumees oleks vaevalt valmis mingi moraaliargumendi nõudel tegema oma koduloomast püha lehma. Oleme seega täheldanud, et isegi nii tavaline ja "lihtne" moraaliteooria nagu Singeri utilitarism viib välja kummaliste lõpptulemusteni. Proovime järgmisena vaadelda, mis juhtub siis, kui me ei püüa rakendada teooriat, vaid esitame oma
maailma, siis see mida me ettekujutame on küll visuaalselt olemas, kuid see ei ole enam visuaalselt täpselt sama mida me lahtiste silmadega näha saame. Erinevus nende vahel on tegelikult päris suur, kuid need mõlemad on reaalselt olemas. Mida see tähendab? See tähendab seda, et teadvuse tekkeks ei ole vaja ilmtingimata ,,sellise kvaliteediga" virtuaalset tegelikkust, mida me lahtiste silmadega kogeda võime. Edaspidi nimetame sellist realiteeti ,,reaalsuse kvaliteedi teiseks astmeks". Teadvuse tekkeks piisab ka sellise ,,virtuaalse kvaliteedi taseme" tekkimine, mida me silmad kinni hoides ettekujutame. Edaspidi nimetame seda reaalsuse kvaliteedi esimeseks astmeks. Tegemist on ühe olulisema järeldusega kogu käesoleva teooria raames. Näiteks oletame seda, et meil on kaks täpselt ühesugust fotot, kuid üks neist on udune ja teine foto neist on aga tavapäraselt terav
maailma, siis see mida me ettekujutame on küll visuaalselt olemas, kuid see ei ole enam visuaalselt täpselt sama mida me lahtiste silmadega näha saame. Erinevus nende vahel on tegelikult päris suur, kuid need mõlemad on reaalselt olemas. Mida see tähendab? See tähendab seda, et teadvuse tekkeks ei ole vaja ilmtingimata ,,sellise kvaliteediga" virtuaalset tegelikkust, mida me lahtiste silmadega kogeda võime. Edaspidi nimetame sellist realiteeti ,,reaalsuse kvaliteedi teiseks astmeks". Teadvuse tekkeks piisab ka sellise ,,virtuaalse kvaliteedi taseme" tekkimine, mida me silmad kinni hoides ettekujutame. Edaspidi nimetame seda reaalsuse kvaliteedi esimeseks astmeks. Tegemist on ühe olulisema järeldusega kogu käesoleva teooria raames. Näiteks oletame seda, et meil on kaks täpselt ühesugust fotot, kuid üks neist on udune ja teine foto neist on aga tavapäraselt terav
maailma, siis see mida me ettekujutame on küll visuaalselt olemas, kuid see ei ole enam visuaalselt täpselt sama mida me lahtiste silmadega näha saame. Erinevus nende vahel on tegelikult päris suur, kuid need mõlemad on reaalselt olemas. Mida see tähendab? See tähendab seda, et teadvuse tekkeks ei ole vaja ilmtingimata „sellise kvaliteediga“ virtuaalset tegelikkust, mida me lahtiste silmadega kogeda võime. Edaspidi nimetame sellist realiteeti „reaalsuse kvaliteedi teiseks astmeks“. Teadvuse tekkeks piisab ka sellise „virtuaalse kvaliteedi taseme“ tekkimine, mida me silmad kinni hoides ettekujutame. Edaspidi nimetame seda reaalsuse kvaliteedi esimeseks astmeks. Tegemist on ühe olulisema järeldusega kogu käesoleva teooria raames. Näiteks oletame seda, et meil on kaks täpselt ühesugust fotot, kuid üks neist on udune ja teine foto neist on aga tavapäraselt terav
annaabi.ee 
