"ABBA - THE MOVIE". Filmi tegemine võeti ette seetõttu, et Ulvaeuste peres oli oodata järelkasvu ning oli selge, et kontsert-esinemisi mõni aeg ei toimu. Selle tühimiku pidigi täitma film. Nii salvestati kuulsa rootsi rezhisööri Lasse Hallströmi käe all ABBA Austraalia turnee ning sellele pikiti vahele lugu raadio DJ-st Ashleyst (näitleja Robert Hughes), kes soovib ansambliga intervjuud teha. Filmi sissejuhatav Please Change Your Mind on Benny ja Björni kirjutatud ning selle esimene realiseering oli stuudiomuusikutest koosnev ansambel Nashville Train albumil "ABBA Our Way" (Polar POLS 278), millel on 12 ABBA lugu esitatud country-stiilis. Plaat ilmus 1977. aasta alguses ning aasta hiljem anti see välja ka Ameerikas (RCA AFL1-2630).
) Võluvahendi kinkija prints (?) Abistaja hea jahimees, pöialpoisid Teelesaatja hea jahimees (?) Juri Lotman: ,,Kunstilise teksti struktuur" Kirjandusteose käsitlemine tervikliku struktuurina: iga element realiseerub vaid suhtes teistega ja kogu tekstiga. Kunstiteos: teatud liiki reaalsus ja on sellisena osadeks liigendatav. Teksti reaalsuse loob suhete süsteem tähenduslikud opositsioonid. Tekst: struktuuri realiseering või interpretatsioon (Hamlet: raamat-lavastus) Struktuur võib realiseeruda erinevates tekstides (lugu on ikka sama, ainult realisatsioon on erinev). Iga vaatleja võib struktuuri kirjeldada oma nägemuse kohaselt (iga lugeja/vaataja pöörab tähelepanu erinevatele asjadele). Kirjeldav vs. strukturaalne poeetika Kirjeldav poeetika sarnaneb vaatlejaga, kes üksnes fikseerib teatud elunähtuse. Strukturaalne poeetika lähtub alati sellest, et vaadeldav fenomen on vaid üks keeruka
Joseph Greenberg lingvistiline tüpoloogia, implikatiivsed universaalid, keelte üldine klassifikatsioon, amerindia keelkond (Aafrika ja Põhja-Euraasia keeled), sõnastas arvukalt keeleuniversaale 18. Semiootika Juri Lotman: keel kui primaarne modelleeriv süsteem; kultuur kui sekundaarne modelleeriv süsteem; traditsiooniliselt vastandatakse koodi (keelt) ja teadet (kõne); keel kommunikatsioonisüsteemi invariantne aspekt, kõne keele variatiivne realiseering; Lotman väidab, et keel on ajalooga kood 19. Sotsiolingvistika Uurib ühiskonna kõigi aspektide toimet keelele, s.h kultuurinorme, ootuseid, konteksti ja viisi, kuidas keelt kasutatakse; kattub suures osas pragmaatikaga; eelajalugu 19. sajandis, mil keelepuuteooriale vastanduv laineteooria lähtus sotsiaalsetest normidest; märksõnu: prestiiz, sotsiaalsed võrgustikud, Chomsky I- ja E-keel (sisemine ja välimine), klassierinevused,
Idee ei peitu mingis, isegi õnnestunult väljavalitud tsitaadis, vaid leiab väljenduse kogu kunstilises struktuuris. Uurija, kes seda ei mõista ja otsib ideed üksikuist tsitaatidest, sarnaneb inimesega, kes, taibanud, et majal on olemas plaan, hakkab lammutama seinu, otsimaks kohta, kuhu plaan on peidetud. Plaan ei ole seina sisse peidetud, vaid on realiseeritud hoone proportsioonides. Plaan on arhitekti idee, hoone struktuur on selle realiseering. Teose idee-sisu on struktuur. Kunstis on idee alati mudel, sest ta reprodutseerib tegelikkuse kujundi. Järelikult on kunstiline idee väljaspool struktuuri mõeldamatu. Vormi ja sisu dualism tuleb asendada idee mõistega, mis realiseerub talle adekvaatses struktuuris. Muudetud struktuur toob lugeja või vaataja ette teistsuguse idee. Luuletus on keeruliselt ehitatud mõte. Kõik tema elemendid on loomuldasa tähenduselemendid, teatud kindlaksmääratava sisu tähistajad
- matemaatilistes tehetes rakendada ühikute tähiseid (kg/m3) ja mitte nimetusi (kilogramm/kuupmeeter) - peab olema selge, milline tähis kuulub arvväärtusele ja milline matemaatiline tehing rakendub suuruse väärtusele. N: 35 cm × 48 cm, mitte 35 × 48 cm; 100 g ± 2 g, mitte 100 ± 2g. 6. ETALONI MÕISTE. PRIMAARETALONID Etalon - Antud suuruse määratluse teadaoleva väärtuse ja sellega seotud mõõtemääramatuse realiseering, mida kasutatakse suuruse tugiväärtusena (N: 1 kg massietalon standardmääramatusega 3 µg). Antud suuruse määratluse realiseering võib olla saavutatud mõõtesüsteemi, materiaalmõõdu või etalonaine abil. Etaloni kasutatakse sageli suuruse tugiväärtusena mõõdiste ja seotud mõõtemääramatuste omistamisel teistele sama liiki suurustele, seejuures saavutades metroloogilise jälgitavuse teiste etalonide, mõõtevahendite või mõõtesüsteemide kalibreerimise kaudu.
koolkonnale. Ei eelda algteksti olemasolu, vaid arhetüübi olemasolu. Algtekst rekonstrueerimise idee kaudu. Kõik olemasolevad teisendid põlvnevad samast tekstist, mis on arhetüüp. Tekstide võrdlemine võimaldab iga teksti arhetüübini taandada. Teisend = variant laul = tüüp (kõik laulud pärit ühest tekstist, mida ei saa taastada). NSVL ajal olid kõik tekstid tüpoloogiliselt kategoriseeritud. 4) Variant kõik üleskirjutused lugudest. Tüübi realiseering. Iga konkreetne rahvaluule esitlus. 5) Andersoni seadus jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead. Ta peab seda kuulma mitu korda, et see talle meelde jääks. Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Andersoni seaduse toimimisest: Mall Hiiemäe tähelepanekuid:
Teades kuluratta ning kuluanduri hammasrataste ülekandearvu, on võimalik kuluratta järgi määrata arvestit läbiva vee hulka. Mõõtehälve – olemasoleva info põhjal mõõtesuurusele omistatud suuruse väärtuste hajuvust iseloomustav mittenegatiivne parameeter. Võib olla esitatud mõõtetulemustega sama ühikuga (absoluutne mõõtehälve) või protsentides (suhteline mõõtehälve). Etalon - antud suuruse määratluse realiseering, mille väärtus ja sellega seotud mõõtemääramatus on teada ning mida kasutatakse suuruse tugiväärtusena. 7 SELEDE LOETELU Sele 4.1. 20 Sele 4.2. 20 Sele 4.3. 21 Sele 4.4. 21 Sele 4.5. 21 Sele 4.6
teadusharudesse, kus on tegemist suuruste mõõtmisega. 21. Mõõdundus Mõõdundus on mõiste, mille all mõeldakse kogu mõõtmisalast tegevust. Mõõdusndus hõlmab seega nii metroloogiat, mõõtetehnikat kui ka kogu mõõtmisalase infrastruktuuri väljakujundamist. Iga riigi mõõdunduse infrastruktuur lähtub tavaliselt rahvuslikust mõõtebaasist, mis on riigi seaduslike ühikute kõige parem realiseering, mitmesuguste metroloogiateenistuste kaudu kuni valmistoodete mõõtmiseni meie igapäevaelus. See infrastruktuur määrab otseselt kindlaks kõikvõimalikud vahendid, kuidas saame teha paljudel elualadel mõõdetavaks mingi suuruse kvantiteedi ja kvaliteedi, olgu see siis tööstuslikkus tootmises, teadsuuringutes, kaubanduses, riigiametiasjades. 22. Mõõteprintsiip. Mõõteprintsiip om mõõtmise teaduslik alus
annaabi.ee 
