2)Õigusliku reguleerimise tabavus- eeldab seda, et oleks tagatud adek-vaatne vahekord õiguslike ettekirjutuste, neist arusaadavuse ja regulatsiooni täpsuse vahel. Täpselt peavad olema määratletud normi adressaadid, õigustatud ja kohustatud isikud ning vastavad õigused ja kohustused. Mida rohkem norm piirab õigusi, seda täpsem ta peab olema nt maksukohus- tusega seoses. Tõlgendamisega tegelevad juristid. Peab püüdlema selle printsiibi realisee- rimise poole- oleneb ka objektiivse olukorra tundmisest, võimest prog-noosida õigusliku regulatsiooni tagajärgi. Ka muudatused on vajalikud, kuid mitte nii, et alles jõustunud seadust tuleb hakata kohe muutma, parandama või täiustama. Abstraktsuse küsimus (vt õpikust lk 14). Oleneb ka kellele norm adresseeritud, kas eraisik või konkreetne muu subjekt. 3)Proportsionaalsus- sobivus ehk nende vahendite abil peab olema eesmärk saavu-tatav;
(biheeliks) paardumine ahela eri
osade vahel)
kuid tehnoloogia areneb väga kiiresti ning ettevõte võib kaotada konkurentsieelise neile, kes tehnoloogia juurutamisega kauem ootasid. Riskimaatriks äriplaanis tuleb ära näidata ka suuremate riskide maandamise võimalused, seetõttu tuleb ohud kuidagi olulisusejärjekorras reastada. Lihtsaim viis selleks on riskimaatriksite koostamine, milleks antakse igale riskitegurile kaks koordinaati: riski realiseerumise tõenäosus ja selle mõju ulatus firmale. Riski realisee-rumise tõenäosust võib hinnata ajaloolisi andmeid analüüsides. Kui see pole võimalik, tuleks hinnang anda oma kriitilisele meelele tuginedes. 26 Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. 10.1. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. 10.2. Laenu tagastamise tähtajad. 10.3. Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse. 10.4
juurutamisse, kuid tehnoloogia areneb väga kiiresti ning ettevõte võib kaotada konkurentsieelise neile, kes tehnoloogia juurutamisega kauem ootasid. Riskimaatriks äriplaanis tuleb ära näidata ka suuremate riskide maandamise võimalused, seetõttu tuleb ohud kuidagi olulisusejärjekorras reastada. Lihtsaim viis selleks on riskimaatriksite koostamine, milleks antakse igale riskitegurile kaks koordinaati: riski realiseerumise tõenäosus ja selle mõju ulatus firmale. Riski realisee-rumise tõenäosust võib hinnata ajaloolisi andmeid analüüsides. Kui see pole võimalik, tuleks hinnang anda oma kriitilisele meelele tuginedes. Tööõigus Lisa 8 Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigusega reguleeritakse : töölepingu tingimuste muutmine, töölepingu lõpetamine ja
GENOTÜÜP JA KESKKOND Genotüüpi võib määratleda kui koostoimivate geenide kogumit, mis määrab organismi reaktsiooninormi erinevates keskkonnatingimustes. Fenotüüp on aga organismi tunnuste kogum, genotüübi realiseerumise tulemus teatud keskkonnatingimustes. Fenotüübis ei realiseeru kunagi kõik genotüübis kodeeritud võimalused. Isendi fenotüüp on vaid tema genotüübi avaldumise erijuhus kindlates keskkonnatingimustes. Nii on genotüübi realisee- rumine piiratud konkreetsete keskkonnatingimustega, milles organism areneb. Genotüüpi võib vaadelda kui potentsiaalset võimete kogumit arenguks teatud suundades. Nende võimete realiseerimiseks annab võimaluse keskkond. Isendi arengus (ontogeneesis) määrab genotüüp biokeemiliste reaktsioonide toimumise järjekorra, aja, suuna ja kiiruse. Nende rektsioonide lõpptulemuseks on organismi teatavate tunnuste (fenotüübi) kujunemine. Seejuures on
· jõukohasus, · süstemaatilisus, teadlikkus ja aktiivsus, · näitlikkus, · omandamise kindlus, · grupiviisilise õpetamise ja individuaalse lähenemise ühtsus, · seos praktikaga, · treeneri juhtiv osa. TEADUSLIKKUS Organiseeritud õpetamine erineb stiihilisest õpetamisest selle poolest, et ta toetub teaduse andmetele, mitte ainult empiirilisele kogemusele. Õpetamine on üles ehitatud teaduslikult põhjendatud metoodikale. Teaduslikkuse printsiibi realisee- rimine nõuab rea tingimuste täitmist: 1. Õpilased peavad õpitavaid tegevusi vastu võtma tõelisel, mitte aga moonutatud kujul. Sageli, eriti massiõpetusel, antakse tunduv osa õppematerjalist lihtsustatud ja moonuta- tud kujul. 2. Õpilased peavad tähelepanu keskendama liigutusliku ülesande olulistele tingimustele ja mõttele, omandama tegevuse dünaamilise struktuuri ja ratsionaalse tegevuse tunne- tused. 3
Selle all mõeldi kaupade ja pakendite liikumist tarneahelas kliendilt tagasi tarnijale. Tagastuslogistika ehk reversiivne logistika on materjali, pooltoodete ja valmistoodangu ning nendega seotud informatsiooni tõhusa ning kulusäästiku liikumise planeerimine, realisee- rimine ja kontroll tarbimiskohast lähtekohani taastamaks materjalide väärtust või tagamaks nende nõuetekohast likvideerimist. Tagastuslogistika hõlmab kõiki pärisuunalogistika aspekte erinevuse- ga, et kaubavood on vastassuunalised, ehk kulgevad tarbija poolt tootja suunas.
annaabi.ee 
