Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui tema P2O5 sisaldus on üle 15...20%. Fosforiiti kasutatakse põhiliselt fosforhappe, vaba fosfori, fosforkompleksväetiste ning söödafosfaatide tootmiseks. Fosforiiti leidub Põhja-Eestis. Probleemid Pandivere põhjavee alamvesikond on väga oluline veemoodustusala ja siin infiltreerub suur osa mandrieesti põhjaveest, tuleb olla kaevandamise planeerimisel, kaevandamisel ja keskkonnameetmete kavandamisel eriti hoolikas. Karjääride rajamisega kaasneb loodusliku maastiku hävitamine karjääride alal koos põhjaveekihtidega. Muutub väiksemate veekogude veebilanss. (Kaevandatavate alade keskkonnamõju peavad kompenseerima ümbruskonna looduslikud alad.) Aluspõhja rajatud karjäärid põhjustavad ümbruskonna veetaseme alanemist ja vee kvaliteedi muutusi (sulfa...
taimestikku ja muutes raskmetallid kergemini lahustuvateks. Isesüttimiseks on vajalik, et kilt oleks pidevalt varustatud piisava hulga hapnikuga. See on võimalik juhul, kui kilt paikneb nõlvade läheduses - nõlv käitub justkui ahjusuuna. DIKTÜONEEMAKILT Teine oht võib ilmneda alles aastakümnete ja isegi aastasadade möödudes. Puistangute keskosas, kus isesüttimiseks pole vajalikke tingimusi, toimub ikkagi püriidi oksüdeerumine ning üheks reaktsioonisaaduseks on väävelhape. Igal ruutmeetril puistangust on keskmine potentsiaal tekitada 500 kg väävelhapet, näiteks kogu Maardu territooriumil (10 ruutkilomeetrit) Õnneks reageerib on see potentsiaal see hape puistangu 5 lubjakividega miljonit ja praegutonni! iseloomustab leostuvat vett «ainult» väga suur sulfaadisisaldus. Samas aga ei ole kindel, et
põletiga rasksulavaid materjale ja sulameid (sellel temperatuuril sulavad kõik metallid) · vesiniku põlemisel vabaneb 3-4 korda rohkem energiat kui sama koguse söe või nafta põlemisel, seetõttu on väga perspektiivne vesiniku kasutamise kütuseelemendis. See on eri tüüpi galvaanielement, milles toimub vesiniku aeglane leegita põlemine õhus või hapnikus. Selle tulemusel vabaneb energia elektrienergiana. Kütuseelement on keskkonnasõbralik, sest reaktsioonisaaduseks on ainult vesi (veeauruna). Samuti võib vesinikku saada veest, mille varud on aga lõpmatud. Kahjuks on vesiniku tootmine veest kallis, sest selleks tuleb kasutada elektrienergiat (elektrolüüs). · inimkeha massist on 10% vesinikku; vesinik on organismis kõikide orgaaniliste ühendite ja vee koostiselement; organismis on mitmeid happeid (maomahlas esineb ~0,5% vesinikkloriidhape HCl, väljahingatava süsihappegaasi reageerimisel veega moodustub süsihape H2CO3 )
protsesside korral. Jäävuse seaduse järgi on süsteemi energia tema oleku üheseks funktsiooniks. Väliskeskkonnast isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv. Mitmesuguste protsesside korral sellises süsteemis võib energia muunduda ühest liigist teise rangelt ekvivalentsetes vahekordades. 2. Soojusefektid. Tekkesoojused. Põlemissoojus. Keemilistel protsessidel toimub ühe või mitme aine (lähteaine) muundumine uue keemilise koostise või ehitusega reaktsioonisaaduseks. Sellega kaasneb keemiliste sidemete ümberkujunemisprotsess, seejuures eraldub või neeldub energiat soojus-, kiirgus- või elektrienergia kujul. Keemiliste reaktsioonide soojusefekte märgitakse sümboliga H. Eksotermilise reaktsiooni korral on H negatiivne (miinusmärgiga), s.t. H < 0, endotermilistel reaktsioonidel aga positiivne (plussmärgiga), s.t. H > 0 Keemilise reaktsiooni soojusefekt võrdub reaktsioonisaaduste tekkesoojuste algebralise summaga, millest on
214. Mitu kuupdetsimeetrit süsinikdioksiidi absorbeerub 800 grammis 10%-lises 76. 1,6,6 32. 3,7,3 1,1% naatriumhüdroksiidi lahuses, kui reaktsioonisaaduseks on naatriumvesinikkarbonaat? 77. 1,2,10 33.7,2,5 171 g 215. Mitmeprotsendiline naatriumhüdroksiidi lahus saadakse 800 grammi 10% -lise 78. 4,5 4,1,4 34. 29,5%
ja plaatinaga. Soojuse või valguse toimel HNO3 laguneb: 4HNO3=4NO2+O2+2H2O Tekkiv lämmastikdioksiid lahustub lämmastikhappes ja muudab viimase värvuse kollakaks. HNO3 säilitatakse klaas-,alumiinium- või raudnõudes. Tugeva oksüdeeruva toime tõttu tuleb teda orgaanilistest ühenditest eemal hoida, et vältida tulekahju teket. Lämmastikhappe soolad--nitraadid--on kuumutamise suhtes ebapüsivad, üheks reaktsioonisaaduseks on seejuures alati hapnik: 2KNO3=O2+2KNO2 (kaaliumnitrit) 2Pb(NO3)2=O2+2PbO+4NO2 7. Lämmastiku ja tema ühendite kasutusalad. Vaba lämmastikku kasutatakse elektrilampide täitmiseks ja ammoniaagi sünteesil. Ammooniumsoolasid kasutatakse väetisena {(NH4)2SO4, NH4NO3} ja lõhkeainete valmistamisel (NH4NO3). Ammooniumkloriidi vajatakse metallide jootmisel ning tinatamisel (metallipindade puhastamiseks) ja tekstiilesemete värvimisel
annaabi.ee 
