Orgaanika KT III näidis 1) Kirjuta alljärgneva nukleofiilse liitumisreaktsiooni mehhanism.Anda nimetused (5 p) 2) Millistest lähteainetest saab sünteesida imiini. Esitage reaktsioonimehhanism. (5 p) 3) Kirjutage juurde alljärgnevates ühendites olevad karbohappelised vesinikud. (4 p) b) c) a) d) 4) Kirjuta kahe erinevasse aineklassi kuuluva ühendi keto- ja enoolvormid. 5) Kirjuta alljärgneva ühendiga toimuva aldookondetsatsiooni reaktsioonimehhanism. Anda nimetused. (6 p) 6) Miline on eelneva ülesande tekkiv krotoonne produkt. Kas selleks on vaja kuumutada? Nimetused (4 p)
CH3 O CH2CH2CH O H3C CNH2 O H2C COH H Br CCH2CH3 CH3 5. Nimetage see aine ja kirjutage etappide kaupa tema saamisreaktsioon lähtudes ammoniaagist. Nimetage lähteained ja määrake neis reaktsioonitsentrid. 5p CH3CH2 CH2CH3 N H 6. Nimeta selle aine reaktsiooni lähteained ja produktid, määra tõenäolisem reaktsioonimehhanism ja kõikide kiraalsete ühendite R ja S-isomeersus. (10 p) H H H3C H H3C H Br H + H2O 7. Milline on selle reaktsiooni tõenäolisem mehhanism? Nimeta lähteained ja produktid ning määra kõikide selles protsessis osalevate ühendite isomeersus (nii kiraalsed kui ka mittekiraalsed ühendid.( 10 p) H H3C CH3 H
asendis (suunas) toimub see reaktsioon. Elektrofiil selle saamine. Kuna on vaja tugevat elektrofiili, siis tuleb ära näidata selle elektrofiili saamine. Reaktsioonid mis tulevad on (4): Halogeenimine Alküülimine Nitreerimine Atsüülimine Resonantspiirstruktuurid Kui meil on asendusrühm sees (benseenituumas), siis on vaja ära näidata ka resonantspiirstruktuuriga, kuidas see asendusrühm mõjutab reaktsiooni suunda. Reaktsioonimehhanism REATSIOONE EI TEHTA PIIRSTRUKTUURIDEGA, VAID REAKTSIOON TOIMUB LÄHTEÜHENDIGA. 2. Karbonüülühendile liitumisrektsioonid Tähtsamad mis töösse tuleva on: Liitumine võiks olla niisuguste nukleofiilidega nagu metallorgaanilised ühendid e kriniaarireaktsioon, kriniaarireaktiivi liitumine karbonüülühendile ja ammiini liitumine karbonüülühendile. Karbonüülühend võis olla kas aldehüüd või ketoon. 3. Aldoolreaktsioonid Tähelepanu pöörata
nimetused (IUPAC) (etaanhape); Vt harjutustunni vihik Brutoreaktsioonide tüübid o Liitumisreaktsioon kahest reagendist tekib uus aine o Elimineerimisreaktsioon - Üks reagent laguneb, andes kaks produkti. o Asendusreaktsioon kaks reagenti vahetavad üksikuid osi, andes kaks uut produkti o Ümberasetusreaktsioon ühe reagendi sidemete ja aatomite ümberpaigutuse tulemusena moodustub teine, esimesega võrrelde isomeerne produkt Reaktsioonimehhanism kirjeldab: o Millised sidemed katkevad, tekivad o Mis järjekorras sidemete katkemine/tekkimine toimub o Millised vaheühendid tekivad ja kaovad o Millised on üksikud elementaarreaktsioonid, nende kiirused, tasakaalud jne. Sideme homolüütiline katkemine kummalegi fragmendile jääb üks elektron, moodustub kaks radikaali, radikaalilised reaktsioonid(homogeenne liitumine, homolüütiline katkemine)
Pseudo-esimest järku reaktsioon. Kui ühte lähteainet on suures ülehulga, siis selle kontsentratsioon muutub reaktsiooni vältel vähe ja seda muutust võib ignoreerida. Poolestusaeg. Esimest järku reaktsioonis väheneb lähteaine kontsentratsioon 2 korda iga võrdse ajavahemiku tagant. Vastav aeg on reaktsiooni poolestusaeg. t1/2 = 1/k ln2 Reaktsioonimehhanismid. Enamik reaktsioone kulgeb mitme etapina- elementaarreaktsiooni e elementaaraktina. Reaktsioonimehhanism – elementaaraktide järgnevus Kiirust limiteeriv etapp – mitmeetapilise reaktsiooni see etapp (elementaarakt), mis on kõige aeglasem Ahelreaktsioonis tekib aktiivse vaheühendi reageerimisel uus vaheühend, sellest omakorda järgmine jne. Aktiivne vaheühend on sageli radikaal. Initsiaator – tekitab ahela (võib olla soojus, valguskvant vmt) Jätkav elementaarakt – tekitab produkti ja uue ahelkandja ehk ahela jätkaja. Ahel katkeb kui 2 aktiivset osakest kohtuvad.
32 samaaegselt aine sadestub suurematele karbiiditeradele, mis on valmis kristaliseerumistsentrid. - koalessentsi mehhanism, mille kohaselt karbiidiosakesed seadistuvad vedelas sideaine ümber ja terad kasvavad üksteise külge kokku. Protsess on lühiaegne, mis viib tavaliselt anormaalsele terakasvule. - reaktsioonimehhanism, kus rasksulav keemiline ühend tekib paagutuse käigus (SHS- protsess). Peenemad ja aktiivsemad karbiidiosakesed lahustuvad vedelas faasis ja samaaegselt üleküllastunud lahusest sadestuvad suurematele osakestele. Niisuguse ümberkristalliseerimisega läbi vedela faasi toimub karbiiditerade kasv (ümberkristalliseerimine läbi vedela faasi).WC-Co kõvasulamite puhul legeerimisel
Struktuur o Prosteetiliste rühmade esinemine ja iseloom valguga seotud mittevalgulised rühmad, ntx metalliaatomid, orgaanilised molekulid, koensüümid. o Isoensüümid valgu erinevad vormid. Erinevates kudedes võivad olla valgud erinevate isovormidena (võib olla erinev pI). Ensüüm kui katalüsaator Katalüüsitav reaktsioon või reaktsioonid Reaktsiooniskeem vaheetapid, mille kaudu kogu reaktsioonitsükkel toimub Reaktsioonimehhanism detailsem keemia, kuidas katalüüs toimub, kus toimuvad prootoni ülekanded, kus nukleofiilsed asendused jne Alternatiivsed substraadid kui ensüüm võib kasutada erinevaid substraate, katalüüsib sama tüüpi reaktsioone Inhibiitorid Aktivaatorid Ensüümkineetika parameetrite väärtused Kd on dissotsiatsioonikonstant, Ki on inhibitsioonikonstant Üksikute kiiruskonstantide väärtused nende teada saamiseks on vaja mõõta reaktsiooni toimumist
annaabi.ee 
