toimub reaktsioon. v = k * [A] * [B] v = k (Näide: N2 + 3H2 → 2NH3 v = k * [N2] * [H2]3 homogeenne ; CO2 + C (tahke) → 2CO v = k * [CO2] (tahke aine ei saa osa võtta) heterogeenne) Mida suurem on gaasiliste ainete osavõtul kulgeva reaktsiooni puhul rõhk, seda kiiremini toimub reaktsioon. Mida kõrgem on reaktsioonikeskkonna temperatuur, seda kiiremini toimub reaktsioon. (Arrheniuse võrrand) Kiiruse konstant (k) on kontsentratsioonist sõltumatu tegur s.t. ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist ja ajast. Arrheniuse võrrand: , A = ln k’, ; E
temast välja. Analoogiliselt suspensioonidega on ka kolloidid vedelikud, mis sisaldavad neis hajusalt jaotunud, kuid tegelikult lahustumatuid aineosakesi. Erinevalt suspensioonidest ei sadene need aineosakesed vedelikust aga seismisel välja. Tüüpilist kolloidsüsteemi kujutab endast tsütoplasma – põhiosas segu veest ja hulgast erinevatest valkudest. Vee tähelepanuväärsed lahustiomadused teevad temast ühtlasi ideaalse reaktsioonikeskkonna. Tõepoolest, elu aluseks olevad keemilised reaktsioonid kulgevad vesilahustes, nii on see loomulikult ka inimorganismis. Veelgi enam, vesi osaleb ka ise paljudes organismis toimuvates reaktsioonides. Näiteks hüdrolüüsiprotsessis (aine lagunemisreaktsioon vee osalusel) lagundatakse ka H2O molekul. Seevastu dehüdratatsioonireaktiooni (näit peptiidsideme tekkimine kahe aminohappe ühinemisel) üheks produktiks on vesi. Vett tekib ka organismi
mõjutavad murenemise intensiivsust nii otseselt, Eesti aluspõhja noorimad kivimid on Devoni elemente. Esineb põhiliselt sinakas- kuni kristallstruktuuri destruktureerimiseks vajaliku 5. Miks on Devoni ajastut ajastu liivakivid. Hilis-Paleosoikumi, oliivroheliste ümarate tuhmide teradena. energeetilise baasi ja reaktsioonikeskkonna esindava läbilõike osa Eestis Mesosoikumi ja Glaukoniit tekib madalmere põhjas vilkude, loomise näol, kui ka kaudselt mõjutades valdavalt liivakivi? Milline see Kainosoikumi kivimid (ligikaudu viimased 375 küünekivide, pürokseenide jt. mineraalide taimestiku arengut. võiks olla näiteks Leedus
puhverdusvõime. Lahuse puhverdusvõime tähendab, et lahuse pH püsib väikese koguse happe või aluse lisamise tagajärjel ligikaudu muutumatuna. Puhverlahused on biokeemia praktikas igapäevased töölahused ja ka valdav osa looduses toimuvast biokeemiast toimub puhverlahustes. Oletame, et me tahame uurida mingit biokeemilist reaktsiooni pH = 4,00 juures. Oletame veel, et reaktsiooni käigus, kas eraldub või liitub prootoneid ja me tahame vältida reaktsioonikeskkonna pH olulist muutumist reaktsiooni käigus. Selleks peame me reaktsiooni läbi viima nõrga happe ja tema konjugeeritud aluse lahuses ehk puhverlahuses. Meie katse puhul on sobivaimaks sipelghappe baasil valmistatud puhver, kuna sipelghappe pKa väärtus (pKa = 3,75) on meie soovitud pH väärtusele kõige lähemal. Loomulikult tuleb puhvri valikul silmas pidada, et puhvri komponendid ei reageeriks meie poolt uuritava reaktsiooni komponentidega või ei segaks reaktsiooni mingil muul viisil
Homogeenne süsteem ei hajuta valgust ja selle osiseid ei saa eraldada filtrimisel ega muul mehaanilisel teel. Tõelised lahused ja gaaside segud on enamtuntud homogeensed süsteemid. Suur osa keemilisi reaktsioone on homogeensed reaktsioonid, see tähendab, et toimuvad homogeenses segus (lahuses). Homogeense süsteemi vastand on heterogeenne süsteem. Nende kahe vahepealsed on kolloidsüsteemid (kolloidlahused). Reaktsioonikeskkonna mõju reaktsioonide kulgemisele. Le Chatelier printsiip ja massitoimeseadus. Le Chatelier' printsiip on põhimõte, mille järgi saab ennustada keemilise tasakaalu nihkumist keemilise reaktsiooni tingimuste muutudes. Printsiibi töötasid üksteisest sõltumatult välja Henry Louis Le Chatelier ja Karl Ferdinand Braun. Kokkuvõtlikult väljendatakse printsiipi järgnevalt: kui keemilise tasakaalu korral muutub mingi osapoole kontsentratsioon, temperatuur,
· Reaktsiooni kiirus sõltub temperatuurist van`Hoffi seadus temperatuuri tõstmisel 100 võrra suureneb keemilise reaktsiooni kiirus 2 kuni 4 korda. · Rõhu mõju reaktsiooni kiirusele temp. 1200-3000 0C ja rõhul 100000 at muutub grafiit teemantiks. Gaasi rõhu tõstmisel 2x, suureneb osakeste kontsentratsioon 2x. · Teised tegurid lahuste segamine, valgus (fotokeem. reakts.), radioaktiivne kiirgus, elektrivool, reaktsioonikeskkonna pH, katalüsaatorite kasutamine, autokatalüüs jne. 172 Raua roostetamine aeglaselt kulgev reaktsioon Põlemine kiirelt kulgev reaktsioon Reaktsioonikiirust mõjutavad tegurid 175 Aktivatsioonienergia Energia muutused reaktsiooni käigus 176
annaabi.ee 
