Annavad hapetega reageerides estreid Reageerivad alkoholidega -> annavad eetreid 2) Aromaatsed amiinid Nõrged aluselised omadused, moodustavad soolasid ainult tugevate hapetega Halogeenimine Sulfo- ja nitrorühma sisseviimine Amiinid oksüdeeruvad kergesti 3) Fenoolid. Fenoolil on omapärane lõhn, kristalne aine, värvitu On nõrgad happed Reageeruvad süsivesinike halogeenderivaatidega, annavad eetritaolisi ühendid On kergesti oksüdeeritavad Vesinikuaatomit on võimalik asendada benseenituumas erinevate radikaalidega Pikriinhape Kollane värvusega tahke aine Tugevad happelised omadused Kiirel soojendamisel võib plahvatada Kasutatakse lähkeaine valmistamiseks
Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Reaktsiooni tulemusena tekkis seintel hõbekiht. Hõbe sadestus ammoniakaalse lahusese aldehüüdrühmiga reageerimise tulemuseks. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Teoreetilised alused: Fehlingi reaktiiv taandavate suhkrute määramiseks kasutatav reaktiiv. (Fehlingi-I + Fehlingi-II) Reaktsiooni tulemuseks tekkib punane sade CU2O NB! Saharoos ei reageeri Fehlingi reaktiiviga, kuid reageeruvad tema hüdrolüüsi produktid. Inversuhkur glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne segu Inversioon hüdrolüüsi protsess Hüdrolüüs kiirendatakse happega. Töö käik: · Kahte katseklaasi valatakse 1 ml sahharoosi lahust · I katseklaas + 1 tilk konts. HCl · Kuumutatakse 10 minutit 80-85o C veevanns · Mõlemad + 1ml fehlingi I ja II lahust. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte:
Reaktsiooni tulemuseks tekkib punane sade CU2O. Tekkiv vask(II)-tartaatkompleks reageerib aldooside ja ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadeneb. Suhkur ise oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Inversuhkur glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne segu. Inversioon hüdrolüüsi protsess. Saharoos ei reageeri Fehlingi reaktiiviga, kuid reageeruvad tema hüdrolüüsi produktid. Töö käik: 1. Kahte katseklaasi valasin 1 ml sahharoosi lahust. 2. Ühte neist lisasin 1 tilga kontsentreeritud HCl. 3. Loksutasin. 4. Hoidsin mõlemat lahust 5 minutit vesivannis juures. 5. Lisasin mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehling I ja 1 ml Fehling II lahust. 6. Loksutasin hoolikalt. 7. Soojendasin katseklaase hoolikalt vesivannil. Esiteks, mõlemad lahused olid sinised. Pärast
inaktiveerib ta invertaasi, 2) tagab taandavate suhkrute määramiseks vajalikuleeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi · Tindlal ajahetkel võetud proov viiakse komplekslahusse. Keemistemperaturil Cu- ioonid moodustavad Cu2O, nis eraldub punase sademena. Lahuses jääb aga triloon-B(ekvivalentses koguses). Järgmisel etapil tiitrimise teel määratakse vabastanud Triloon B koguse. Tiitrimiseks kasutatakse 0,02M vasksulfiidi lahust. Cu(II ) ioonid reageeruvad Triloon B-ga ja tekkib uuesti vask(II)-triloon B kompleks, indikatori värvuse muutumise kaasnemisel. · Tiitrimiseks kuulunud CuSO4 koguse järgi leitakse taandavate suhkrute kontsentratsiooni reaktsioonisegus. · Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites (µkat) grammi või ml(vedela preparaati juhul) kohta. 1 µkat - ensüümi aktiivsuse ühikuks, mis peegeldab 1 µmooli produktide tekkemist 1 sekundi jooksul 30C juures. Töö käik.!
Positiivse reaktsiooni annavad mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine. Väävelhape toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5- hüdroksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageeruvad edasi -naftooliga (C10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võtan 2 katseklaasi, esimesesse valan 2 ml fruktoosi lahust, teisesse 2 ml sahharoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi. Loksutan hoolikalt. Hoides katseklaasi kaldasendis lisan tilkhaaval 1 ml konts. H2SO4. Happe ja lahuse piirpinnal tekkis violetne kiht. Järeldus:
muutub pruuniks, tugevamate oksüdeerijate toimel muutub esialgu tumeroheliseks, siis siniseks ja lõpuks mustaks, mille järgi nimetatakse teda aniliin mustaks ja kasutatakse värvainena peamiselt nahkesemete mustaks värvimisel. -) Keemilised reaktsioonid on samad, mis fenoolil, kuid ta on alus, mis tahab liita vesinikke, aga sidumine on raskem ehk nad on nõrgemad alused, kui tõelised amiinid ning seetõttu nad reageeruvad aluste asemel hapetega. *) Kui aniliin panna reageeruma happega, siis N'ile liitub H ja juurde korrutatakse Cl. * Benseen on aineklassilt areen ja teda nimetame benseeniks. -) Fenool on aineklassilt fenool ja teda nimetame hüdroksübenseeniks. -) aniliin on aineklassilt amiin ja teda nimetame aminobenseeniks. Karbonüülühendid * Need on süsiniku ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma (ehk C=O).
annaabi.ee 
