Palju sõltub ka traditsioonidest, Euroopas on olnud domineerivaks pangad, USA-s otse finantsturgude kaudu. Majandussektorid jagatakse 4 tegevusvaldkonda: 1) Eraisikutesektor ehk kodumajapidamised 2) Äriühingud ehk firmad 3) Rahaasutused ehk finantsvahendus 4) Riik ja kohalikud omavalitsused Varad Kohustused Varad ja finantsvarad Omakapital Reaalvara Võõrkapital Rahaasutustel on omakapital suhteliselt väike. Kuni 20% omakapital ja ülejäänu võõrkapital. Reaalvara kuni 10% ja ülejäänu varad ja finantsvarad. Võõrkapital on suhteliselt lühiajaline ja varieeruv. Pankade puhul on põhiline võõrkapitali hoiused. Rahaasutuste puhul räägime litsentseeritud valdkonnast. Järelevalveorganiks on finantsinspektsioon. Litsents tuleb taotleda finantsinspektsioonilt
maksetest Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnis- varasse, tootmisseadmetesse jne Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärt- paberitesse Investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum VARA REAALVARA FINANTSVARA REAALINVESTEERING FINANTSINVESTEERING RAHA VÄÄRTPABERID Portfelliteooria “TASKUS” PANGAS HOIUARVE Kodused Välismaised 1. Era 2. Valitsuse
o SKP deflaator o perioodi inflatsioon=(1+i1)(1+i2)..(1+in) o Inflatsiooni mõjutavad tegurid Eestis: o välisinvesteeringute (laenude) sissevool o nõudluse poolne surve (palgakasv) o tooraine kallinemine maailmaturul (nafta, toiduained) o suletud ja avatud sektor o Otsene ümberjaotamine: o laenuandjatelt laenvuvõtjatele (keskklassi kasuks) o vanadelt noortele o nominaalse sissetuleku (toetused) saajatelt reaalvara omanikele o töövõtjatelt tööandjatele o Turusignaalide moonutatus ja valed pakkumisotsused o o Pangasüsteem: o kommertspangad ja riigi keskpank. o kommertspanga põhilisteks funktsioonideks on: o klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite juurdetõmbamine o laenuandmine ja investeerimine kui kasumi saamise allikad o pangatehingute(maksed, valuutavahetus) teostamine o keskpanga funktsioonid:
Oma ja võõrkapitalina saadud raha kasutab pank varade soetamiseks, mis jagunevad: · rahaks ja selle ekvivalentideks, · laenudeks, · turukõlbulikeks väärtpaberiteks ja reaalvaradeks, · investeeringuteks. Bilansiväliseks tegevuseks on garantiide andmine ja bilansiväliste kohustuste võtmine laenulimiitide avamise ja tagasiostulepingute sõlmimise läbi. Võrreldes mitte-rahaasutustega on panga bilansil kolm eritunnust: · väike reaalvara osatähtsus; · väike omakapitali osatähtsus; · suur lühiajaliste kohustuste osatähtsus. Nõuded: Kommertspankadel on nõue Eesti Panga vastu kohustusliku reservimäära osas. Ametliku liitumisotsuse järel väheneb pankadele kehtiv 15protsendine kohustusliku reservi nõue 1. septembril 11 protsendile ja novembril 7 protsendile. Alates 1. jaanuarist 2011 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga
Eesti Pank koostab rahvusvahelist investeerimispositsiooni alates 1996. aastast ja avaldab kord kvartalis. Investeerimispositsiooni koostamisel järgitakse samu põhimõtteid ja definitsioone, mida maksebilansi puhul. Neist olulisemad on tekkepõhine arvestusprintsiip ning seisude kajastamine positsiooni koostamise päeva turuhindades. Investeerimispositsioon erineb klassikalisest bilansist selle poolest, et ta ei võta arvesse Eestis asuvat residentidele kuuluvat reaalvara ja omakapitali. See on ka põhjus, miks investeerimispositsioon (-seis) pole tasakaalus. 20. Eesti rahvusvaheline investeerimispositsioon 21. Valuutakursid (otsekurss, tulevikukurss) Vahetuskurss (exchange rate)- Valuutakurss ehk rahakurss on ühe riigi rahaühiku hind mingi teise riigi rahaühikutes. Valuutakurss muudab erinevate riikide valuutad ja nendes väljendatud hinnad omavahel võrreldavaks. Otsekurss (direct exchange rate)- Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss: selle puhul
annaabi.ee 
