Kesksed krit sellise territooriumi piiritlemiseks on ressursside mobiilsus, vahetuskursi muutlikkus ning maj avatuse ja mitmekesisuse aste. o Optimaalne valuutapiirkond I (Mundell 1961) Riigid peaksid looma ühise valuutaala piirkonnas, kus on olemas piisav mobiilsus. See garanteerib uue tasakaalu madalama tööhõivega sisemaal ning suurema tööhõivega välismaal. Ressursside liikuine asendab valuuta reaalvahetuskursi muutmise vajaduse. o Optimaalne valuutapiirkond II (McKinnon 1963) Toob esile avatuse astme. Sellistes maades, kus kaubeldavate toodete proportsioon on küllaldaselt suur, peaks fiks valuutakursside süsteemi rakendamne olema üsna sobiv. Väga avatud majandused, ertiti väikesed majandused peaksid ühinema rahaliitudesse. o Optimaalne valuutapiirkond III (Kenen 1969)
– kõikide odavnevate valuutadega riikide kursilanguste kogusumma on võrdne teiste riikide valuutade kallinemise kogusummaga Fikseeritud kursside ankurvaluutad Fikseeritud vahetuskursside eelised • Vähendab vahetuskursi volatiilsust ja sellega seonduvat ebakindlust • Annab nominaalsetele hindadele ankru • Edendab prudentsust ja usaldatavust Fikseeritud vahetuskursside puudused • Seab majanduspoliitikale piirangud • Reaalvahetuskursi kallinemise tendents • Kursi tase • Sobivate reservide tase • Kaudsete vahetuskursigarantiide oht Paindlike vahetuskursisüsteemide eelised • Isoleerib kodumaise rahasüsteemi välisšokkidest • Annab majanduspoliitilist paindlikkust • Kursimuutusega ei kaasne “poliitilisi kulusid” • Vahetuskursi taseme suhtes ebakindlus Paindlike vahetuskursisüsteemide puudused • vahetuskursi kõrge volatiilsuse võimalus
See kujutab endast reaalse rahapakkumise kohandumist reaalsetele tingimustele. 20. Ostujõu pariteedi teooria: Vahetuskursi def.: kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. Kui kodumaine inflatsioonimäär on kõrgem kui välismaine, on tulemuseks kodumaise vääringu devalveerumine. Nominaalse vahetuskursi ülesandeks on kodumaise ning välismaise inflatsioonimäära erinevusest tulenevate mõjudekompenseerimine ning reaalvahetuskursi stabiliseerimine. 21. Vahetuskurss poliitikainstrumendina: Nominaalse vahetuskursi tõus kutsub kodumaise ning välismaise hinnataseme muutumatuse korral esile koduse valuuta devalvatsiooni ning sealtkaudu kodumaise konkurentsivõime paranemise maailma mastaabis. Nominaalvahetuskursi langemine seevastu põhjustab kodumaise vääringu revalvatsiooni ning sealtkaudu kodumaise konkurentsivõime languse. Mõlemal juhul on tulemuseks olulised mõjud kodumaisele ning rahvusvahelisele turule
(Analüüsitakse kaubeldavate hüviste juhtumeid. E: 1 homogeenne hüvis, täiuslik konkurents). Vahetuskurss: P(t ) e * Kui kodumaine inflatsioonimäär on kõrgem kui välismaine, on tulemuseks kodumaise P (t ) vääringu devalveerumine. Nominaalse vahetuskursi ülesandeks on kodumaise ning välismaise inflatsioonimäära erinevusest (rahvusvahelisele konkurentsivõimele) tulenevate mõjude kompenseerimine ning reaalvahetuskursi stabiliseerimine. 23. Vahetuskurss poliitikainstrumendina Näiteks nominaalse vahetuskursi tõus kutsub kodumaise ning välismaise hinnataseme muutumatuse korral esile koduse valuuta reaaldevalvatsiooni ning sealtkaudu kodumaise konkurentsivõime paranemise maailma mastaabis. Nominaalvahetuskursi langemine seevastu põhjustab kodumaise vääringu reaalrevalvatsiooni ning sealtkaudu kodumaise konkurentsivõime languse
NB! Tegelik raha ja krediidiraha eksisteerib koos. Ainsaks tõhusaks instrumendiks peetakse rahapakkumist. Rahapakkumine peab kasvama määral, mis vastab tootmispotentsiaali kasvule. Kui kodumaine inflatsioonimäär on kõrgem kui välismaine, siis tulemuseks on kodumaise vääringu devalveerumine. Nominaalse vahetuskursi ülesandeks on kodumaise ning välismaise inflatsioonimäära erinevustest (konkurentsivõime) tulenevate mõjude kompenseerimine ning reaalvahetuskursi stabiliseerimine. Eriti on kodumaise vääringu devalveerimine poliitikute jaoks tähtis poliitikainstrument ekspordi ning selle tulemusel tulu ja tööhõive toetamisel. Alates Eesti krooni käibele võtmisest 1992. aastal oli ta olnud seotud Saksa margaga suhtes 8:1 ning sealtkaudu seotud ka Euroopa Rahasüsteemiga, Hiljem fikseeritud kurss euroga. Majandusliku koostöö vormid: • Vabakaubanduspiirkond • Tolliliit • Ühisturg • Majandusühendus • Poliitiline ühendus
annaabi.ee 
