Korraldused Neis ette nähtud ajast 35 §10. Reaaltoimingud Eesmärgiks on faktiline tulemus, mitte õigussuhte loomine. Avalik-õiguslik reaaltoiming on reguleeritud avalik-õigusliku normi poolt, eraõiguslik reaaltoiming aga eraõigusliku normi poolt. Kui norm puudub, tuleb lähtuda reaaltoimingu sihist. a) Faktilised toimingud vormiks on administratsiooni faktiline tegevus. b) Teatamistoimingud teated, hoiatused, kutsed... Teatud juhtudel toovad kaasa ka õigusliku tagajärje. c) Tõestamistoimingud - isikutevaheliste õigussuhete ja juriidiliste faktide tõestamine. Tõendid, tunnistused jne. Reaaltoimingud alluvad halduskohtu kontrollile. §11. Plaan ja planeerimine plaan - kavandatavate toimingute või toimingu kava, mis on seotud kindla eesmärgiga
Jõustumine toimub kas 10-l või järgmisel päeval peale RT-s avaldamist, allkirjastamise päeval. Eraldi võib aja sätestada vastuvõetavas aktis endas. 5. §4. Halduse reaaltoimingud Eesmärgiks on faktiline tulemus, mitte õigussuhte loomine. Avalik-õiguslik reaaltoiming on reguleeritud avalik-õigusliku normi poolt, eraõiguslik reaaltoiming aga eraõigusliku normi poolt. Kui norm puudub, tuleb lähtuda reaaltoimingu sihist. a. faktilised toimingud vormiks on administratsiooni faktiline tegevus. b. teatamistoimingud teated, hoiatused, kutsed... Teatud juhtudel toovad kaasa ka õigusliku tagajärje. c. tõestamistoimingud - isikutevaheliste õigussuhete ja juriidiliste faktide tõestamine. Tõendid, tunnistused jne. Halduse reaaltoimingud alluvad halduskohtu kontrollile. 6. §5 Määrus: mõiste ja liigid HMS definitsioon:
Määrused 10-l päeval, kui pole sätestatud teisiti Korraldused Neis ette nähtud ajast §10. Reaaltoimingud Eesmärgiks on faktiline tulemus, mitte õigussuhte loomine. Avalik-õiguslik reaaltoiming on reguleeritud avalik-õigusliku normi poolt, eraõiguslik reaaltoiming aga eraõigusliku normi poolt. Kui norm puudub, tuleb lähtuda reaaltoimingu sihist. 42 a) Faktilised toimingud vormiks on administratsiooni faktiline tegevus. b) Teatamistoimingud teated, hoiatused, kutsed... Teatud juhtudel toovad kaasa ka õigusliku tagajärje. c) Tõestamistoimingud - isikutevaheliste õigussuhete ja juriidiliste faktide tõestamine. Tõendid, tunnistused jne. Reaaltoimingud alluvad halduskohtu kontrollile. §11
Reaaltoimingud peavad vastama õiguslikule ettekujutusele legaalsuse põhimõte. Toiminguid ei saa kehtetuks tunnistada, kuid administratsioon võib taastada endise olukorra. Kui isik nõuab reaaltoimingute põhjendamist, peab administratsioon need kirjalikult põhjendama. Nn õiguslikult siduvad reaaltoimingud pole ei haldusaktid ega reaaltoimingud. Pole täidetavad. Üldmõiste haldus tahteavaldused, nt heakskiidud, kooskõlastamised. Reaaltoimingu eriliigiks on ka nn ametlik teadaanne sageli seotud hoiatustega. Tavaliselt adresseeritud elanikkonnale ametiasutuste või valitsusasutuste poole. Ametlikel teadaannetel võivad olla tõsised tagajärjed, nt tarbijakaitse teatab, et mingi asi on elule ohtlik. Oluline on see, et: hoiatuse teinud organil peab olema vastav pädevus, hoiatuseks peab olema ka seaduslik alus, peab arvestama ka seda, kas ametlik teadaanne oli kooskõlas PS-iga
Oluline on eristada ka avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke reaaltoiminguid. Üksnes avaliku administratsiooni kui toimingu sooritaja abil pole võimalik seda teha, sest avalik administratsioon osaleb ka eraõiguslikes suhetes. Eristamisel tuleb lähtuda eelkõige õigusnormist, mis reguleerib neid toiminguid, mille alusel neid sooritatakse. Kui selline norm kuulub avaliku õiguse hulka, siis on tegemist avalik-õigusliku reaaltoiminguga. Kui aga vastav norm üldse puudub, siis tuleb lähtuda reaaltoimingu sihist. Näiteks linnapea sõidab ametiautoga linnakodanikega kohtuma. Sellist reaaltoimingut ükski õigusnorm konkreetselt ei reguleeri, küll on selle toimingu sihiks täita avalik-õiguslikke ülesandeid, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. Järelikult on siin tegemist avalik-õigusliku reaaltoiminguga. Kuid linnapea sõidul ametiautoga võib olla ka eraõiguslik iseloom. Näiteks juhul, kui linnapea sõidab ametiautoga linna nimel sõlmima eraõiguslikku lepingut.
Oluline on eristada ka avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke reaaltoiminguid. Üksnes avaliku administratsiooni kui toimingu sooritaja abil pole võimalik seda teha, sest avalik administratsioon osaleb ka eraõiguslikes suhetes. Eristamisel tuleb lähtuda eelkõige õigusnormist, mis reguleerib neid toiminguid, mille alusel neid sooritatakse. Kui selline norm kuulub avaliku õiguse hulka, siis on tegemist avalik-õigusliku reaaltoiminguga. Kui aga vastav norm üldse puudub, siis tuleb lähtuda reaaltoimingu sihist. Näiteks linnapea sõidab ametiautoga linnakodanikega kohtuma. Sellist reaaltoimingut ükski õigusnorm konkreetselt ei reguleeri, küll on selle toimingu sihiks täita avalik-õiguslikke ülesandeid, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. Järelikult on siin tegemist avalik-õigusliku reaaltoiminguga. Kuid linnapea sõidul ametiautoga võib olla ka eraõiguslik iseloom. Näiteks juhul, kui linnapea sõidab ametiautoga linna nimel sõlmima eraõiguslikku lepingut.
annaabi.ee 
