väärtustatavad eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega. Mille poolest erineb orgaaniline solidaarsus mehhaanilisest? Milles seisnevad Karl Marxi põhiideed? Tema oluline panus uurimismeetoditesse seisneb idees, et me peame mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohast, kes seda kogevad. See tähendab seda, et uurija asetab end mõtteliselt uuritava rolli. Empaatia. Weber kasutab terminit ,,mõistmine" (Verstehen). Weber rõhutas ka, et sotsiaalteadused erinevad reaalteadustest. Lihtsalt jälgimise ja mõõtmisega ei ole võimalik inimtegevust seletada. Sotsioloogia ja ajaloo ülesandeks on Weberi arvates inimese sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine. Comte oli esimene, kes täiuslikult esitas idée ühiskonna uurimisest sotsioloogiliste meetoditega Comte eritas idée arengu kolmest staadiumist, milles toimub tsükliline intellektuaalne ja sotsiaalne areng. Comte järgi toimub üheaegselt nii sotsiaalne kui vaimne evolutsioon:
inimese käitumist. Hindas kõrgelt statistika tähtsust. "Enesetapp" (1897). Klassikaline sotsioloogiline uurimus. Uuris enesetappe protestantide ja katoliiklaste seas. Oluline tegur erinevuste seletamisel sotsiaalsel sidususel. Max Weber (1864-1920). Peame mõistma sotsiaalset tegevust nende seisukohast, kes seda kogevad. Sotsioloogia ülesanne on inimese sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine. Mõistmine (Verstehen). Sotsiaalteadused on olemuslikult erinevad reaalteadustest. Selleks, et inimtegevust seletada, ongi vaja mõistmist. 3. Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine. Vastus: Teaduslik uurimus eeldab uurijalt teatud protseduurireegleid: objektiivsus, empiiriliste andmete kogumine, uurimistuemuste avaldamine. Objektiivsus-uurija annab endale aru, kuidas tema enda suhtumine, väärtused, veendumused võivad mõjutada uurimistulemusi. Empiiriliste andmete kogumine-ei saa oletada, vaid küsima peab inimestelt endilt. Oluline,
jõuliselt edasi ja erinevalt mõnedest sotsioloogia isadest (nt Comte) tsiteeritakse teda palju ja tema teoreetilist pagasit kasutatakse ja analüüsitakse siiani väga aktiivselt. Tema oluline panus uurimismeetoditesse seisneb idees, et me peame mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohast, kes seda kogevad. See tähendab seda, et uurija asetab end mõtteliselt uuritava rolli. Empaatia. Weber kasutab terminit ,,mõistmine" (Verstehen). Weber rõhutas ka, et sotsiaalteadused erinevad reaalteadustest. Lihtsalt jälgimise ja mõõtmisega ei ole võimalik inimtegevust seletada. Sotsioloogia ja ajaloo ülesandeks on Weberi arvates inimese sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine. 3. Sotsioloogiliste uuringute lSbiviimine. Suur osa sotsioloogiast tegeleb igapäevaeluga, üsna tavaliste asjadega. Kuna me puutume igapäevaselt nende teemadega kokku, võib näida, et meie kogemused vastavad reaalsusele, et me teame juba niigi kõike. Paljud
Kapital on iga tootlik resurss, mida saab kasu teenimiseks kasutada: 1. Füüsiline kapital: nt maa harimine, tööriistade valmistamine jne 2. Inimkapital: inimese võimete, teadmiste, oskuste jne muutmisest tulenev kasu 3. Sotsiaalne kapital: inimestevaheliste suhete muutumisest tulenev kasu Kokkuvõtteks: ● Kõik sotsiaalteadused uurivad inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid, nende erinevus seisneb erinevas uurimisobjektis ja lähenemisviisis ● Erinevalt reaalteadustest puudub sotsiaalteadustes „absoluutne tõde“, saadud tulemused on tõenäosuslikud ja interpretatiivsed ● Sotsioloogia kui teaduse lähtekohaks on inimloomuse kollektiivne iseloom ja mõjustatus ühiskonnast; inimene teeb valikuid ühiskondlike struktuuride raames lähtuvalt üldistest tavadest ja normidest ● Osalemine sotsiaalsetes gruppides ja võrgustikes on määratud grupi omaduste ja sotsiaalse võrgustiku struktuuriga
ajalugu"), bioloogia ja humanitaarteaduste tekkelugu. Teaduste tekkimine ja areng ei toimu mitte kumulatiivselt, st. uute teadmiste kuhjumise tõttu, vaid paljude erinevate ideede kooseksisteerimisest. Humanitaarteadused on kaasaja süsteemi "sünnitis", kuigi tema juured ulauvad tagasi klassikalisse ajastusse, kus alles hakati inimest mõistma ja tunnetama. Humanitaarteadused võrreldes teiste teadusdistsipliinidega polegi päris teadused, vaid olles välja kasvanud reaalteadustest on nad vaid teadustele klassikalises mõistes lähedased. Foucault arvates on humanitaarteaduste algusest saadik eksisteerinud selle kolm erinevat mudelit: funktsiooni ja normi põhimudel, mis on aluseks bioloogiale ja humanitaarteaduste valdkonnas psühholoogiale. konflikti ja reegli põhimudel leiab väljenduse ökonoomias ja humanitaarias sotsioloogias. tähenduse (mõte) ja süsteemi põhimdel on lingvistika mudel ja sellest on
järelduva ebakindlusega toimetulemiseks peamiselt kolm võimalust. Sissejuhatus 9 Uurimisobjekti osad, mida teooria seletada ei suuda, võib vaatluse alt välja jätta, võib lubada kirjelduse servade ähmasust, võib aga ka soovida siiski kogu nähtuse kirjeldamist ühe teooriaga – viimasel juhul tuleb leppida olemasoleva teooria sobimatusega ning otsida paremat. Otsingute toeks võiksime reaalteadustest õppida vahetegemist tead- mise ja arvamise vahel ning psühholoogidelt vahetegemist objektiivse ja subjektiivse vahel. Oleme väga kaugel mõttest, nagu võiks siit või mõnest teisest õpikust hankida objektiivset teadmist keele või millegi muu kohta; pigem on rõhk oma arvamuste subjektiivsuse tunnistamisel ja selle ülestunnistusega toimetulemisel. Viimane pole kerge – kui ikka tõsiselt tundub, et lumi on valge,
annaabi.ee 
