tegemisest valitseva kinnistu omaniku kasuks. Tee omanikuks võib olla kinnistu omaniku asemel muu isik kui seatud on servituut. Servituut on üldjuhul tasuline ning valitseva kinnisasja omanik peab maksma servituudi tasu. Servituudi tasus lepitakse kokku servituudi seadmise ajal. Kõik servituutidega seotud tehingud peavad olema notariaalselt kinnitatud. Servituudid liigitatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituute võib seda, kui nad vastavad reaalservituudi mõistele ja sisule. Erinevalt reaalservituudist võidakse isiklikku servituuti seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku mitte kinnisasja huvides. Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. 17 16 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 256-259 lk. 17 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. Tallinn: Külim. 130- 132 lk.
See tähendab, et valitseva kinnisasja omanikul on õigus teenivat kinnisasja mingis osas ja/või mingil viisil kasutada või peab teeniva kinnisasja omanik oma kinnistul mingist tegevusest hoiduma. See õigus kehtib edasi ka siis, kui teeniva või valitseva kinnistu omanik muutub. Näiteks kinnistu müüakse. Praktikas on kõige sagedasemaks reaalservituudiks teeservituut, mis annab valitseva kinnisasja omanikule õiguse sõita üle teeniva kinnisasja. Reaalservituute seatakse ka muudeks juhtudeks, näiteks vee või kanalisatsiooni juhtimiseks läbi teise kinnistu. Servituudi võib seada ka teatud tegevusest hoidumiseks. Näiteks keeld ehitada teenivale kinnistule teatud kõrgusest kõrgemat hoonet või keelata teenival kinnisasjal teatud liiki tegevus (näiteks teatud liiki kaupadega kauplemine). Viimati nimetatud näites toodud servituuti nimetatakse õigusteoorias ka konkurentsi piiravaks servituudiks.
Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja kohta käivad sätteid ehk sellele avatakse eraldi registri osa kinnistusraamatus ja seda saab koormata, pärandada, võõrandada nagu kinnisasja. Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes. Panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust. Asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma. Servituutide eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaal servituudi korral on ühe valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks hoiduma teatavas osas. Näiteks võib valitseva kinnisasja omanik saada õiguse kasutada teed, mis läbib nn teenivat kinnisasja. Isiklike servituutide puhul ei ole õigustatuks mitte konkreetse kinnisasja igakordne
Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja kohta käivad sätteid ehk sellele avatakse eraldi registri osa kinnistusraamatus ja seda saab koormata, pärandada, võõrandada nagu kinnisasja. Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes. Panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust. Asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma. Servituutide eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaal servituudi korral on ühe valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks hoiduma teatavas osas. Näiteks võib valitseva kinnisasja omanik saada õiguse kasutada teed, mis läbib nn teenivat kinnisasja. Isiklike servituutide puhul ei ole õigustatuks mitte konkreetse kinnisasja igakordne omanik vaid
eraldi registri osa kinnistustraamatus ja seda saab koormata, võõrandada või pärandada nagu kinnisasja. Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes, panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust, st asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma. Servituutide hulgas eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaalservituudi korral on ühe nn valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist nn teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Näiteks võib valitseva kinnisasja omanik saada õiguse kasutada teed, mis läbib nn teenivat kinnisasja. Isiklike servituutide puhul ei ole õigustatuks mitte konkreetse kinnisasja igakordne omanik,
annaabi.ee 
