§ 603) Pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste tagastamist järelejäänud vara kuulub seltsinglastele vastavalt nende osadele kasumi jaotamises. (§ 604) KAASOMAND Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. NB! Kaasomandi puhul kuulub asi kaasomanikele ühiselt, kuid omanike osad on määratletud mõtteliste osadena. Mitte reaalosadena! kaasomanike vahel ei ole jagatud osadeks mitte asi kui omandi ese, vaid omandi teostamine asja suhtes Kaasomand võib eelkõige tekkida: seadusjärgse või testamendijärgse pärimisega, lepingu alusel omandamisega mitme isiku poolt, omandi jagamisel ainuomaniku poolt osa võõrandamise eesmärgil, juhuse tõttu (näiteks kuivatis kogemata omanike saagi segunemine). juriidilise isiku lõppemisel, korteriomandite lõpetamisel,
ka jagamata jätta. Reeglina jagatakse ühisvara kokkuleppel, selle puudumisel tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse (PKS § 18 lg 1,3,5). 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomand on ühise omandi põhiline vorm. Kaasomandi puhul kuulub asi kaasomanikele ühiselt, kuid omanike osad on määratletud mõtteliste osadena. NB! Mitte reaalosadena! Oluline on, et kaasomanike vahel ei ole jagatud osadeks mitte asi kui omandi ese, vaid omandi teostamise asja suhtes. Mõttelist osa võib kaasomanik käsutada ainuomanikuna, st nt võõrandada oma mõtteline osa ilma teiste kaasomanike nõusolekuta (ühisomandi puhul vaja nõusolekut). Üldnormiks on kaasomanike kokkulepe/ enamuse otsus. Kaasomandi tekkimine Eelduseks üks asi ja mitu isikut, kes soovivad seda asja omandada üheaegselt ja ühiselt.
õpikud. Asja olulised osad Need on selle asja koostisosad, mida ei saa eraldada asjast ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Kehtib ka nõue, et asi ja selle olulised osad ei saa olla erinevate isikute omanduses ja neid ei saa ka koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asi võib tsiviilkäibes esineda tervikuna või teatud osana ainult. Osade puhul mõistetakse neid kas reaalosadena või mõtteliste osadena. Reaalosa on tegelikkuses piiritletud võrreldes teiste osadega, nt ridaelamuboks majaosana. Mõtteline osa on aga tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Asjad on tihtipeale omavahel majanduslikult seotud nind selle majandusliku seose alusel jaotatakse asjad peaasjadeks ja päraldisteks. Päraldiseks on selline vallasasi, mis ei ole peaasja osa, kuid mis teenib peaasjaga ühist majanduslikku eesmärki
(2) Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. (3) Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks. (4) Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel. Riigikohtu otsus 3-2-1-142(8)-05 Vabaabielu; selle kestel soetatud korteri omandamiseks peab olema sõlmitud ühise tegutsemise
(VÕS § 603) Pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste tagastamist järelejäänud vara kuulub seltsinglastele vastavalt nende osadele kasumi jaotamises. (§ 604) KAASOMAND Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. NB! Kaasomandi puhul kuulub asi kaasomanikele ühiselt, kuid omanike osad on määratletud mõtteliste osadena. Mitte reaalosadena! kaasomanike vahel ei ole jagatud osadeks mitte asi kui omandi ese, vaid omandi teostamine asja suhtes Kaasomand võib eelkõige tekkida: seadusjärgse või testamendijärgse pärimisega, lepingu alusel omandamisega mitme isiku poolt, omandi jagamisel ainuomaniku poolt osa võõrandamise eesmärgil, juhuse tõttu (näiteks kuivatis kogemata omanike saagi segunemine). juriidilise isiku lõppemisel, korteriomandite lõpetamisel,
annaabi.ee 
