2. Lei an kiirused v1, v2 ja v3 Q v= A 0,001 m v 1= =5,66 0,0001767 s 0,001 m v 2=v 3= =0,51 0,001964 s 3. Leian Reynoldsi arvud Re1 ja Re2 v∗d Re = v v 1∗d 1 5,66∗0,015 R e 1= = =128442≈ 128000 v 0,661∗10−6 v 2∗d 2 0,51∗0,05 R e 2= = =38578 ≈ 39000 v 0,661∗10−6 4. Leian suhtelise kareduse Δe d 0,00025 Toru1= =0,0167 0,015 0,00025 Toru2= =0,005 0,05 5
+24V -24V Toide D1 Rõhuandur ,,MIN" AR IR 1 D4 Käsijuht. Reset RE1 RE2.1 RE1.1 MAX RE2 Rõhuandur 3 D5 IR2 ,,VIGA" D2 IR AR RE1.2 KO
3 KO RE1.3 6 14 11 7 A2 A1 8 ,,Impulssrelee asend: ,,I" Normaal reziiim ja ,, II" Avarii (pump kuival)
C3 30F 3 KO RE1.3 6 14 11 7 A2 A1 8 ,,Impulssrelee asend: ,,I" Normaal reziiim ja ,, II" Avarii (pump kuival)
Si’’ – 123 Hz Do’ – 131 Hz; Re’ – 147 Hz; Mi’ – 165 Hz; Fa’ – 175 Hz; Sol’ – 196 Hz; La’ – 220 Hz; Si’ – 247 Hz Do – 262 Hz; Re – 294 Hz; Mi – 330 Hz; Fa – 349 Hz; Sol – 392 Hz; La – 440 Hz; Si – 494 Hz Do1 – 523 Hz; Re1 – 587 Hz; Mi1 – 659 Hz; Fa1 – 698 Hz; Sol1 – 784 Hz; La1 – 880 Hz; Prelüüd ja fuuga C-duur 120 100 80 60 40 20 0 Diagramm 2. Diagramm 2 näitab Johann Sebastian Bachi prelüüdi ja fuuga c-duur noote arvu. Allpool olevas blogis on näidatud nende nootide helisagedus Hz.
d1=1.8m r1=0.9m A1=2.544690049m2 d2=1.9m r2=0.95m A2=2.83528737m2 d3=0.45m r3=0.225m A3=0.15904312 m2 d4=2m r4=1m A4=3.141592654m2 d5=2.5m r5=1.25m A5=4.908738521m2 2. Arvutan voolukiirused. Voolukiiruse valem: υ=q/A υ1=0.392975168m/s υ2=0.352697934m/s υ3=6.287602694m/s υ4=0.318309886m/s υ5=0.203718327m/s 3. Määran voolureziimid. Volureziimivalem Re=v*d/ υ Re ≤ 2300, laminaarne voolamine Re > 2300, turbulentne voolamine Re1=884.194128 laminaarne voolamine Re2=837.6575933 laminaarne voolamine Re3=3536.776515 turbolentne voolamine Re4=795.774715 laminaarne voolamine Re5=636.6197724 laminaarne voolamine Vastus: υ1=0.392975168m/s laminaarne voolamine υ2=0.352697934m/s laminaarne voolamine υ3=6.287602694m/s turbolentne voolamine υ4=0.318309886m/s laminaarne voolamine υ5=0.203718327m/s laminaarne voolamine Ülesanne 4. Antud: d=10mm v=0.5m/s m=70kg μ=0.8 P=0.7MPa
RÕ FÕ VÕ SÕ RUUM TE TE HÕ VÄ RE3 KV RE1 1 1 2 RE2 M 3 M SV M M M 5 4 ÕS
S3 C S2 Uvälj S1 VT1 VT2 Usis RE1 C RE2 C E1 R E2 2 E Joon.1.26 Sidestusahelana toimiva RC ahela takistuseks on järgneva transistori sisendtakistus
Voolupeegli sisetakistus (klemmi 2 ja üldjuhtme vahel) on näiteks IC = 0,1 mA korral suurusjärgus 1 MW. Sisetakistust suurendab emitteritakisti R E. Joon. 6.30. Voolupeegel ühe (a) ja mitme (b) püsivoolu saamiseks [3]. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 56 Kui voolupeeglis joon 6.30 a või joon. 6.31 a paigutada mõlema transistori emitteriahelatesse takistid tähistustega vastavalt RE1 ja RE2, siis on voolude I0 ja IC omavaheline suhe S ligikaudselt määratud nende takistuste suhtega, olles temperatuurist peaaegu sõltumatu: RE1 S» RE 2 Joon. 6.31. Voolupeegel S ¹ 1 (a) ja diferentsvõimendi, mille koormuseks on voolupeegel (b) [4]. Mitme konstantse voolu saamiseks moodustatud voolupeegel on kujutatud joon. 6
tuleb lülitada mitu astet järjestikku. Seejuures tuntakse erineva sidestusviisiga mitmeastmelisi võimendeid. 7.3.1. RC sidestus On enamlevinumaks sidestuseks (joon.7.9) kus, signaal juhitakse ühest astmest teise RC ahela kaudu, milline laseb läbi vahelduvpingelise signaali, kuid ei lase läbi alalispinget, eraldades selliselt astmed teineteisest alalisvooluliselt. Astmete alalisvooluline eraldamine võimaldab sõltumatult fikseerida tööpunkt igas astmes eraldi. RE1 CE1 RB RC1 +E E RE2 CE2 R1 RC2 R2 CS1 CS2 Usis VT2 VT1 CS3 Uvälj JOONIS 7.9. Sidestusahelana toimiva RC ahela takistuseks on järgneva transistori sisendtakistus koos temaga paralleelselt jäävate tööpunkti fikseerimise takistustega. Mahtuvuseks aga on spetsiaalselt selleks skeemi lisatud sidestuskondensaatorid CS See kondensaator on selleks elemendiks mis määrab vaadeldava võimendi alumise sageduspiiri
S3 S2 C S1 VT1 VT2 Uvälj Usis RE1 C RE2 C E1 R E2 2 E JOONIS 7.9. 64
annaabi.ee 
