aromaticum), millest saadakse kassiat ning jaava kaneelipuu. Tseiloni kaneel on värvuselt kahvatupruun ja maheda maitsega, kassia värvus on tumepruun ning ta on tugeva mõrkjama lõhna ning maitsega. Töö eesmärk on anda ülevaade kaneeli kui maitseaine ajaloost, kuidas kaneeli saadakse, kaneeli omadustest, selle ostmisest ja säilitamisest. Samuti soovitakse lugejat informeerida kaneeli toiteväärtusest ja biokeemilisest koostisest, mis tuuakse välja tabelitena ning ka kaneeli raviomadustest ja kasutamisvõimalustest. Käesoleva töö koostamisel on võetud aluseks eelkõige internetiallikas vikipeedia, mis äratoodud töö lõpus kasutatud allikate nimekirjas. 1. Ajalugu Kaneel on üks vanemaid vürtse, mis on tuntud iidsest ajast. Kaneeli mainitakse keiser Shennongi vürtside raamatus ning seda olevat vürtsina kasutatud juba umbes 2800 eKr. Vana-Hiinas. Kaneeli kasutati lõhnaainena Vana-Egiptuses ja see oli nii hinnatud, et teda peeti sobivaks kingituseks valitsejatele
1. Internetis olevad elektroonilised allikad Wikipedia.org http://et.wikipedia.org/wiki/Taruvaik/wiki/Taruvaik Suik, K. 2014. Taruvaik aitab kehast alumiiniumi eemaldada. http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/taruvaik-aitab-kehast-alumiiniumi- eemaldada#.VOmTXfmUd8s Prügi, K. 2013. Taruvaik ehk prooplis- looduslik antibiootikum. http://hoiatervist.delfi.ee/ravimid/taruvaik-ehk-proopolis-looduslik-antibiootikum? id=66746041 Luigela, A. Hannes P. Tartust soovib teada saada taruvigu raviomadustest. http://www.terviseleht.ee/200112/12_taruvaik.php 6 5. Lisad Foto 1. Mesilene taruvaigu taustal (wikipedia.org). 7
LK2 5. Kaltsiumkarbonaadi kasutamine ravimites ja tervise parandamises LK 3 6.Kaltsiumkarbonaadi kasutamine tööstuses LK 4 7. Kokkuvõte LK 5 8. Kasutatud kirjandus . LK 6 Sissejuhatus See essee on tehtud kaltsiumkarbonaadist . Minu teemavalik tulenes sellest , et meil toimus loos klassis ja mina sain endale kaltsiumkarbonaadi . Kaltsiumkarbonaat on sool ja seetõttu esineb ta tihti kristalses olekus . Sellel on palju erinevaid vorme ja kasutusviise .Juttu tuleb selle raviomadustest ja kasutusest tööstuses , põhiline vorm kaltsiumkarbonaat on lubjakivi , millest ka räägitakse. Kaltsiumkarbonaat on sool , mis koosneb kaltsiumist ja anioonist nimega karbonaat . Seda kasutatakse paljudes alades , millest ka juttu tuleb. Seda kasutatakse nii ravimitena kui ka ehitusaladel . Kaltsium ise on aga perioodilisustabelis A-rühma metallides , perioodis IIA , tema aatomi number on 20 ja tema aatommass on 40,08 .
lasta end masseerida lõhnavate õlidega. (Worwood lk 273-274) . Esimeseks raamatuks, mis on täielikult lõhnadele pühendatud peetakse Theophrastuse De odoribus, kirjutatud 370 e.m.a. Raamatu kaudu teame, et kreeklased tegid paljudest lõhnataimedest essentse ja segasid siis õlidesse, lahustitesse ja veinidesse. Araablane Avicenna (980- 1037) oli õpetlane ja filosoof , kes kirjutas mitmeid raamatuid taimede raviomadustest. Avicennat peetakse esimese "moodsa" destilleerimisaparaadi loojaks, millega sai ekstraheerida lilleõitest eeterlikke õlisid . Taimetarkusi hoiti tallel ka keskajal, mil paljusid õlisid kasutati epideemiate korral , musta katku ajal suitsutati tänavatel männi ja viiruki tõrvikuid ning uusajal, mil herbalistid ja ka mõned arstid kasutasid erinevaid aroomiõlisid. (Beaumont College; lk 5-7). 16nda sajandi alkeemikud võtsid kasutusele termini eeterlikud õlid, mida peeti
vee kohta. Enne joomist peaks tee seisma umbes viis minutit. Kummelist on saanud koostisosa ka lugematutele ravitoimega salvidele, kreemidele, sampoonidele ja palsamitele. (Teekummel) 19 2.4.3 Teeleht Teeleht on kindlasti tuntud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Seda leidub peaaegu kõikjal meie maapinnal, kuid paljud ei ole teadlikud selle taime raviomadustest. Teelehest keedist tehes saab tõhusat abi erinevate kõhutõvede vastu, lisaks on keedis abiks ka hambavalu puhul. Keedist tuleks tarvitada kolm korda päevas. Värskelt korjatud lehti saab tarvitada palaviku alandajana või verejooksu peatajana. Kui aga lehed katki muljuda, on saadud segu kasulik panna mädanevate haavade peale. (Neppi, 1991:31). 2.4.4 Saialill Saialill on õistaim, mida kasutatakse ravimtaimena ja mida võib leida väga paljudest koduaia peenardelt
ravimite valmistamise õpetusi vastavalt ajastu standarditele (1497 (Ricettaria Fiorentino), 1546 (Dispensatorium Pharmacopearum)). 1618. aastal Inglismaal avaldatud teoses oli toodud peaaegu 2000 retsepti. Farmaatsiale avaldas mõju botaanika-teaduse areng, põhjustatud maadeavastamisest (uued ja huvitavad taimed nii aias, köögis kui apteegis, olid kiinapuu, tubakas, kohv, kakao, tee jne). Sageli sisaldasid varased botaanikaõpikud ka ülevaadet kõnesoleva taime eeldatavatest raviomadustest. 17.-18. sajandil oli ravimite kasutamine laialt levinud. Tegemist oli polüfarmaatsilise lähenemisega, mis põhines ajastu teadmistel (vitalism), aga ka traditsioonilistel meditsiini teooriatel (homoralism, signaturism). Närvierutuse kontseptsioonid nt pidasid tähtsaks kõikvõimalikku eritamist ning nii olid populaarsed lahtistid. Viimaste esile kutsutud koolikuid (valusid) omakorda leevendati atropiinidega (Atropa belladonna'st tehtud preparaatidega).