Saadud seep kõlbas tarvitada aastaid ja isegi aastakümneid. Keemikutarkust. Rasvade (glütserooli triestrid C11C19 alifaatsete rasvhapetega) seebistamisel tekivad vees lahustuvad rasvhapete soolad, mis kihistatakse väljasoolamisega: RCOOCH(CH2OCOR)2 + NaOH Rasvade seebistamine 3RCOO-Na+ + HOCH(CH2OH)2Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilised ja ravimseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaaineid, ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid (tõrv, vaik, glütseriin jt). Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. SEEBI RETSEPT Oliiviõlist, avokaadoõlist ja võiseemnikuõlist seep : - 300 g oliiviõli - 150 g kookosrasva - 90 g võiseemnikuõli - 60 g avokaadoõli - 228 g vett - 83 g seebikivi
Seep on üks vanimaid pesemisvahendeid, mida hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles XVIII sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. Enam arenenud maades tarvitatakse tänapäeval ligi 13 kg seepi inimese kohta. Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilised ja ravimseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaaineid, ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid (tõrv, vaik, glütseriin jt,). Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest.
Et teha seebid kõvemaks kasutatakse kaoliini. Seebi valmistamise protsessi nimetatakse seebistumiseks. Seepe liigitatakse. · VÄLIMUSE JÄRGI: vedel, tahke, pulbriline, pasta, helveste ja geelina. KASUTAMISE OTSTARBE JÄRGI: majapidamis, tualett, laste, kosmeetilised, ravim ja eriseebid. TOOTMISE JÄRGI: liim, tuum ja pooltuum seebid. Seebisortide kirjeldused. · Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis, sauna, tualett, laste, kosmeetilised ja ravimseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv ja lõhnaaineid, ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid (tõrv, vaik, glütseriin jt,). Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Majapidamisseep. · Majapidamisseep on kõige laialdasemalt levinud seebi liik, mida kasutatakse igapäevases elus riiete, nõude ja teiste esemete pesemiseks. Ta peab olema kõva, sest sellest sõltub seebi kulu pesemisel
Esimesed esimesed kirjalikud teated seebi valmistamisest ja pesemistoime kohta pärinevad Plinius-Vanemalt (I saj. maj.). Retsept nägi ette seebi valmistamist mereadru tuhast ja rasvast. Tänapäeval enamasti ei kasutata enam ajaloost tuntuid võtteid, vaid on tehnoloogiate arenedes kasutusele võetud uued ained ja meetodid. Enamasti oleneb seepide valmistamise võtted ja ained nende kasutus otstarbest. Näiteks on olemas majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilised-, ja ravimseebid. Nendes kõikides on kasutusel erinevad ained. Enamasti lisatakse seebile aineid ja taimeid, mis annavad talle raviva toime või hea värvuse ja lõhna. Tööstuslikus tootmises lisatakse seepidele erinevaid aineid, mis tagavad seebi hea väljanägemise, säilivuse ja suurepärase lõhna. Need tehislikud lisandid võivad aga põhjustada allergilisi reaktsioone ja üli tundlikust. Enamasti on saadaval ainult tööstuslikult toodetud seepi, sest see säilib kaua, on meeldiva
4 Seebi koostis ja valmistamine Seep on detergent. Seebi molekulis on pikk hüdrofoobne süsivesinikahel ja polaarne hüdrofiilne karboksülaatrühm. Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilised ja ravimseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaaineid, ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid (tõrv, vaik, glütseriin jt). Rasvhapete soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks. Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Seepi valmistatakse ainetest, mida saaks kas vahetult või töödeldult kasutada toiduks. Seebid on anioonaktiivsed pesuvahendid Seep karedas vees Üks vanemaid ja tuntumaid detergente on seep
esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles XVIII sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. Enam arenenud maades tarvitatakse tänapäeval ligi 13 kg seepi inimese kohta. Rohkem tarvitatavad naatriumiseebid on kõvad, kaaliumiseebid (roheline seep) aga pehmed. Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilised ja ravimseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaaineid, ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid. Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest.[5] Roheline seep ehk kaaliumiseep valmistatakse rasva kaaliumhüdroksiidiga. Värvuselt on ta rohekas või pruunikas. Roheline seep on salvitaoline mass, mis vees hästi lahustub. Ta vahutab hästi ning on tugeva desinfitseeriva toimega, kuid võib õrnemat nahka, eriti lastel, ärritada ja isegi rikkuda.[5]
koostoimes naha pinna bakteritega vastutav ebameeldiva lõhna eest. Higi ise on lõhnatu. Seep. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18. sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilised ja ravimseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaaineid, ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid (tõrv, vaik, glütseriin jt). Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Seepi valmistatakse erinevatest ainetest. Näiteks seep, mida valmistatakse seebikiviga, glütseriinist seep lisanditega või näiteks aromaatne vedelseep. Seepi saadakse loomsete rasvade või taimeõlide (estrite) reageerimisel naatrium- või kaaliumhüdroksiidi lahusega
pesemist. Vähenes nii arvult kui ka ulatuselt taud, mis veel mõne aastakümne eest oli Euroopas laastavalt levinud. (Spauszus, 1975) Tänapäeval on seep ja teised pesemisvahendid igapäevased tarbeained. Need on odavad ja igale inimesele kättesaadavad (Spauszus, 1975). Nüüdisajal pannakse seebi sisse värv- ja lõhnaaineid, ravimseepidesse mitmesuguseid ravimeid nagu tõrv, vaik, glütseriin jne. Seepe jaotatakse mitmesse gruppi: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilised ja ravimseebid, sõltuvalt sellest, kus neid kasutatakse. Tänapäeval on olemas suured seebitehased, kus toodetakse seepi väga suurtes kogustes. Just sellepärast on seep tänaseks nii odav ja kättesaadav kõigile (Wille, 1966). Eestis omandatati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. Kodudes keedeti seepi 19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhaleelises. Leelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19