FIEks registreeritud metsakinnistute omanikud võivad 2008.a. saadud metsamaterjali müügi tulust maksuvabana 2009. a. deklareerida 45 000 kr. ETTEVÕTTE TULUMAKS Ettevõttesse tagasi investeeritud kasum on TULUMAKSUVABA SOTSIAALMAKS Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksust laekub 20 % sotsiaalkindlustusse 13 % ravikindlustusse MAAMAKS · Maamaksu arvutatakse maa maksustamishinnast. · Maamaksu maksab maa omanik. · Linnades määratakse maksustamishind turuinformatsiooni alusel; maal peamiselt maaviljakuse alusel. · Metsamaad hinnatakse puidutootlikkuse järgi. · Maamaksu kehtestab linna- või vallavolikogu. · Maamaks on 0,52,0 % maa maksustamishinnast aastas. · Maamaks laekub KOVle. RIIGILÕIV Riigilõiv on kehtestatud määras tasumisele
töötervishoiuarsti juurde. 11. Mis on tööõnnetus, näiteid. on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. 12. Töötaja ravikindlustus. 1)Tööandja tasub töötaja brutopalga kuumääralt 33% ulatuses sotsiaalkindlustusmaksu (20% läheb pensionikindlustusse ning 13% ravikindlustusse). 2)Ravikindlustus toimib solidaarsusprintsiibil: raviteenus ei sõltu konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu suurusest. Haigekassa tasub kindlustatud inimese eest raviasutusele raviteenuse maksumuse. 3)Töötaja ravikindlustus tekib töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäevast 14 päeva jooksul. 4)Tööandja poolt kindlustatud isikute kindlustuskaitse lõpeb 2 kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise lõppemise päevast. 13
4 Kuidas edasi ? Eestis on täisealistele peaaegu täielikult patsiendivastususe põhimõttel ülesehitatud hambaravi. Stomatoloogias kompenseeritakse alla 19-aastaste ravi täielikult ning pensioniealiste ravi osaliselt ning sedagi üksnes Eesti Haigekassaga lepingulist suhet omavate raviasutuste kasutamise korral. Juhul, kui autoril oleks võimalus suunata ravikindlustusse täiendavalt 50 miljonit eurot, siis teeks autor panuse tervishoiureformi läbiviimisesse. Kuivõrd on ette näha tööealise elanikkonna arvu vähenemine, samuti ilmnes eelnevast analüüsist et ka praeguse rahastamise korral on iga patsiendi kohta Eestis kulutatavad rahasummad oluliselt väiksemad Euroopa keskmistest, tuleks igal juhul suurendada kindlustusorganisatsioonide osa tervishoiu rahastamises.
15*alampalk); FI võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasud; erisoodustus + sellelt arvestatud tulumaks; töötuskindlustushüvitis 2. Maksukorraldus:mis asutus, milliseid makse kogub. Mida maksudega edasi tehakse Käibemaks ettevõtja maksab müügi KM- ostu KM= riigile KM, Tulumaks-läheb kohalikule omavalitsusele 11,4 ja ülejäänud riigile. Maamaks- makstakse maksuametile, kannab vallale või linnale tagasi. Sotsiaalmaks koosneb kahest osast: 20% sotsiaalkindlustusse, 13% osa ravikindlustusse. Kogumispensioniga liitunud isikute 4% võrra vähendatakse sotsiaalkindlustuse osa. Maksud lähevad siis vastavalt sotsiaalkaitseks( peretoetused, pension, vanemahüvitis), tervishoiuks (perearst, traumapunkt, haiglaravi), kultuur, teadus ja haridus (lasteaed, kool, teater, sport), keskkond ja põllumajandus (jäätmekäitlus toetus), transport (teede ehitamine ), riigikaitse ja turvalisus (kaitsevägi, äärte, politsei), muud valitsemisekulud (vallad ja linnad, riigikogu, valitsus). 3
panna ajalehtedesse, ajakirjadesse või kasutada personaliotsingu- ja tööjõurendifirmasid, mis otsivad välja sobivad kandidaadid ja viivad soovi korral läbi tööintervjuud. Töötaja haigestumine Töötaja haigestumise korral maksab tööandja hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr on 70%. Tööandja tasub töötaja brutopalga kuumääralt 33% ulatuses sotsiaalkindlustusmaksu (20%läheb pensionikindlustusse ning 13% ravikindlustusse). Töötervishoid ja tööohutus ettevõttes Tööandja ülesandeks on tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuded igas tööga seotud olukorras, mistõttu on tööandja kohustatud ettevõttes läbi viima süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, korraldama ja jälgima töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatule. Lisaks peab tööandja tutvustama töötajatele
Mitteresidendid: füüsilised ja juriidilised isikud · Maksumäär: Füüsilised isikud 21% Juriidilised isikud 21/79 o Töötasu maksustamine o 1) Palgast peetakse kinni · Tulumaks 21% (maksuvaba tulu 144 eurot/kuu e 2250 kr/kuus) · Töötuskindlustusmaks 2,8% · Kohustusliku kogumispensioni makse 2% o 2) Tööandja maksab: · Sotsiaalmaksu 33% (20% läheb pensionikindlustusse ja 13% ravikindlustusse) · Töötuskindlustusmaksu 1,4% o o Tulumaksukohustus juriidiliste isikute puhul o Tulumaksukohustus tekib : · dividendide väljamaksmisel ehk kasumi jaotamisel omanikele; · erisoodustuste tegemisel töötajatele (nt isikliku mob kompensatsioon); · kingituste ja annetuste tegemisel (erandid tulumaksuga mittemaksustavate org nimekiri); · ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete tegemisel.Ainult kasumi teenimisel
lastetoetus Valitsuse roll: laialdane rahvusliku sotsiaalfinantseeringu levik, regulatsioonid, heaoluriigi tarbijaskond muutus universiaalseks. 1960-1970. Küpsemine. Poliitilised arengud: Juurdepääs tsiviil- ja sotsiaalõigustele tagati vähemustele, naistele, puuetega inimestele ja teistele. Majanduse areng: Kuni 70ndate keskpaigani kestev õitseng, kõrgemad elustandardid, 1973 aasta naftakriis nõrgestas Lääne majandust. Sotsiaalpoliitika: Suurenenud sissetulekud ravikindlustusse ja sotsiaalteenuste programmidesse. 1970ndate keskpaigaks riiklikud kulutused sotsiaalvaldkonda suurenenud 25%ni SKP-st Euroopas, 20%ni SKP-st USAs. Valitsuse roll: Uued programmid rõhutavad sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi vähemustele, puuetega inimestele ja linna vaestele, suur avaliku halduse töötajaskonna kasv 1970-...Kärpimine. Poliitilised arengud: konservaiivse poliitika taaselustumine, maksukoormuse
annaabi.ee 
