Ravikindlustus Nelli Mahmutov, ST14, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Eestiravikindlustuse süsteem kehtib alates 1. jaanuarist 1992. Ravikindlustus on… Kindlustatud isik on Eestis elav kodakondsusega, maksumaksev isik. Ka tähtajalise elamisloaga isikud Ravikindlustuse seadus reguleerib solidaarset ravikindlustust Tööandja maksab töötaja palgast, või asutusest, või riigilt, töötukassasse arvel töötud saavad ka automaatselt ravikindlustust Riik suunab selle ravikindlustuse raha Haigekassasse, mida maksumaksja maksab See raha läheb selleks, et kui sa haigeks jääd, sind aidatakse ilma tasu leidmata hädaolukorras, näiteks välisriigis haiglasse saamisel Kes saab ravikindlustust? Eesti õppeasutuses või välisriigi põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni kutseõppe tasemeõppes õppiv õpilane Eesti alalisest...
Mõnede kaupade puhul on maksumäär 9% (nt ravim, perioodiline väljaanne, majutusteenus) või 0% (nt eksporditav kaup). TULUMAKS Tulumaksuga maksustatakse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused, vastuvõtukulud, töötajatele tehtud erisoodustused ning ettevõtlusega mitteseotud kulud. Tulumaksu määr on 21%. SOTSIAALMAKS JA TÖÖSTUSKINDLUSTUSMAKSE Tööandja peab töötasust ja muudelt tasudelt maha arvestama sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaks koosneb pensionikindlustusest ja riiklikust ravikindlustusest. Sotsiaalmaksu määr on 33% (millest pensionikindlustus on 20% ja ravikindlustus 13%). Tööandja maksemäär on vahemikus 0,25 1,4% ning töötaja maksemäär 0,5 2,8%. MAAMAKS Maamaksu määr on üldjuhul 0,1-2,5 HASARTMÄNGUMAKS Hasartmängumaksuga maksustatakse: · osavusmängu, totalisaatori ja kihlveo korraldamisel tehtud panustest laekunud summa · õnnemängu korraldamiseks kasutatav mängulaud ja mänguautomaat
Töötaja brutopalgalt maksab asutus ise veel sotsiaalmaksu - 33% ja töötuskindlustuse 0,8%. Saksamaal on töötajaga seotud maksud, mis lähevad palgast kinni pidamisele järgmised: tulumaks 14-45%, kirikumaks 8-9% tulumaksust vastavalt usulisest kuuluvusest. Sotsiaalmaks sisaldab makse, mida kannab 50% töötaja ja 50% tööandja. Maksud on järgmised: pensionikindlustuse makse kokku 18,7%, ravikindlustuse maks 14,6%, hooldusravi maks 2,35% ja töötuskindlustuse maks 3% . 7,3% ravikindlustusest on tööandjale külmutatud maksimum osa, kui aga raviasutus tõstab oma protsenti, siis ülejäänud protsendi osa on kanda töötajal. Hooldusravi arvestuses on lisa termin, et alates 23. eluaastast, kes on lastetu, tuleb juurde töötajal maksta 0,25%. Tööandjal on lisaks veel tööohutuse maksud, mis määratletakse aastas korra ja vastavalt tööohutuse raskusastmele ettevõttes. Sellele on lisaks veel pankroti
Töötaja brutopalgalt maksab asutus ise veel sotsiaalmaksu - 33% ja töötuskindlustuse 0,8%. Saksamaal on töötajaga seotud maksud, mis lähevad palgast kinni pidamisele järgmised: tulumaks 14-40%, kirikumaks 8-9% tulumaksust vastavalt usulisest kuuluvusest. Sotsiaalmaks sisaldab järgmisi makse, mida kannab 50% töötaja ja 50% tööandja. Maksud on järmised: pensionikindlustuse makse kokku 18,7%, ravikindlustuse maks 14,6%, hooldusravi maks 2,35 % ja töötuskindlustuse maks 3% . 7,3 % ravikindlustusest on tööandjale külmutatud maksimum osa, kui aga raviasutus tõstab oma protsenti, siis ülejäänud protsendi osa on kanda töötajal, ehk siis peetakse töötaja palgast suurem protsent kinni. Hooldusravi arvestuses on lisa termin, et alates 23. eluaastast, kes on lastetu, tuleb juurde töötajal maksta 0,25%. Tööandjal on lisaks veel tööohutuse maksud, mis määratletakse aastas korra ja vastavalt tööohutuse raskusastmele ettevõttes. Sellele on lisaks veel pankroti
sest see on subjektiivne otsus. Nt: Kõrge riigilõiv kohtus sobivus vähendab ebaolulisi kohtujuhtumeid, hoiab ,,paha" inimese kohtust eemale. Vajalikkus vähendada riigilõivu, kuid vähem efektiivsem. Vastuväide: kandid ja palgamõrvarid on odavam palgata kui kohtus käia. Nt: Asjaliku vajalikkuse näide Riigikohtu lahend 2004 juuli. Sotsiaalmaksu seadus, mille kohaselt jäi tööandjale topeltkohustus maksta, kui ta ei tasu sotsiaalmaksu õigeaegselt. Töötaja jääb ilma ravikindlustusest. Seetõttu pidi tööandja maksma sotsiaalmaksu ja ravikulud (33% peale). Riigikohtu üldkogu leidis lõpuks, et säte, kus tööandja peab maksma sotsiaalmaksu ja ravikulud, on põhiseadusega vastuolus. Eesmärki on võimalik lahendada sama efektiivselt, kuid õigusi vähem piirava vahendiga. (Intress või trahv või ettekirjutus). Nt sama analoog kas kuriteost ärahoidmiseks tuleks üks sanktsioon juurde luua - surmanuhtlus.Vaieldav.
annaabi.ee 
