säilinud? Milline osa on sellel türklased kõik endale meelepäraseks. Kuna nende kunstis oli keelatud kujutada elusolendieid kaeti türklastel? kõik kinni. Mis on ikoon? Kristust, jumalaema või pühakuid kujutav tahvelmaal kirikukunstis. Millised on kõige kuulsam Itaalia linn, Itaalia sadamalinnast Ravennast. Näiteks San kuskohast võime leida Bütsantsi Vitale kirikust ja Apollionarusest. mosaiike?
Viies päev, kaheksas novell. Filomena jutustas: Ravennas elas mees nimega Nastagio Degli Onesti kes sai pärast oma isa surma rikkaks. Ta armastas tüdrukut kuid too teda mitte, vaid käitus temaga hoopis ülbelt ja kalgilt. Kuna noormees tahtis endalt sellepärast korduvalt elu võtta, soovitasid ta sõbrad ja sugulased tal Ravennast ära kolida. Nii ta siis läkski kolm miili eemal asuvasse Chiassisse. Kord ühel ilusal päeval kui tal tuli jälle tüdruk meelde, läks ta metsa jalutama. Järsku kuulis ta ühe naise nuttu ja kisa ning märkas metsas jooksmas alasti tütarlast, kelle keha oli okaste poolt ära kriibitud. Tema taga jooksid aga 2 koera, kes ajasid teda taga ning tagapool vihase näoga ratsanik, kes ärvardas tüdrukut tappa. Nostagio üritas neile vastu hakkata mille peale ratsanik jutustas, et kord oli tema
toredusega ning jumaldamisena, nagu muistsed Ptolemaiosed Aleksendrias. Diocletianuse loodud süsteem püsis kuni Lääne-Rooma langemiseni 5. Saj. ning Ida-Roomas kuni Araablaste pealetungini. Diocletianusele järgnenud Constantinus I Suur Flavius proovis riiki ühtsust kindlustatda 313. A vastuvõetud Milano ediktiga, millega legaliseeris ristiusku ning muutis selle ,,ülemaailmseks religiooniks" ning 330. A. viis pealinna Ravennast üle Konstantinoopoli. 395. a. Jagas Theodosius Suur oma poegade vahel Impeeriumi Lääne osaks, kus valitse Nikeiuse sümbol ning ladina kultuur ning Ida osaks, kus valitses kreeke kultuur nind Ariani ususümbol. Taolise sammuga, tunnistas Theodosius oma võimetust lahendada proobleemid, mis tekisid nende kahe regiooni usuerinevuste tõttu. Niisi jaguneski maailm Ladina põhiseks(Tänapäva lääne katolikud riigid) ning Hellenismipõhiseks (tänapäva ida õigeusklikud riigid).
ülemvõimu pärast Lähis – Idas. 1) imp asutamine – 306 a sai keisriks Constantinus ( - 337). Viis pealinna Roomast Isantioni (Istanbuli), mida hakati nim 330 a Konstantinoopoliks. Peale Thedosius II (346 – 395) surma jagunes R imp kaheks. Esiteks Arkadiase poolt juhitud Ida – Rooma impeeriumiks ja Honoriuse poolt juhitud Lääne – Rooma impeeriumiks (alguses käis juhtimine Milanost, hiljem Ravennast). 2) Ühendamise püüdlused - L – R imp hakkas lagunema kui germaani-rooma hõimud rajasid Rooma impeeriumi provintsideks oma kuningriike. Lääne – goodid edela – Gallias ja Hispaanias, vandaalid Põhja – Aafrikas. 476 tõugati troonilt Romulus Augustus (viimane L – R keiser), puudusid pärijad laskus „pimeduseaeg“ barbarid võimul. I – R keisrid pidasid kõiki L – R alasid endale kuuluvateks
Talle oli Jumal andnud taevariigi võtmed ja määranud kiriku rajajaks. Keisrivõimu vähenemisel suurenes piiskopi osatähtsus. Kirikust nähti ühendavat jõudu. Paavsti autoriteedi suurenemisel oli kasuks Gregorius Suur. Ta oli sunnitud tegelema ka poliitiliste ja majanduslike tegevustega. Samas oli ka vaimne juht, rajas kloostreid ja tegi misjonitööd. Ta mõtles välja ka koorilaule. Paavsti autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese ajal annetas ta osa ravennast paavstile ja siis sai paavstist ilmalik kirikuriigi juht. Karl suur seadustas ka, et kümnendik kõigist palkadest tuleb annetada kirikule. Frangi riigi lagunemisel tõi kaasa paavsti autoriteedi ajutise allakäigu, valitsejad läänistasid maid ja paavstideks said sõjamehed, kes oluliselt usuelust ei huvitunud. Tüli oli aga paavstikoha pärast ülikuperedes. Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, eesotsas piiskopidega, omakorda mitu ühendavat peapiiskopkonda, eesotsas peapiiskopidega
võlvitud ruum, mida ristvõlvidega kaetud ümbriskäigust eraldavad massiivsed piilarid. Võlvideni ulatuvatele piilaritele toetuvad empoorid avanevad ruumi keskossa kahekorruselise kaaristuna. Selline konstruktiivne liigendus laseb siseruumil mõjuda kolmekorruselisena. Hoone idaküljel asub poolümara apsiidiga lõppev altariosa, lääneküljel on torn ning samas paiknes ka aatriumõu. Kabeli ehitamisel kasutatud sambad on ilmselt pärit Ravennast. Kabeli välimus on tänaseks küll ümber- ja juurdeehitamiste tõttu muutunud, interjööris aga on säilinud karolingide aeg. Teine tuntud tsentraalehitis Miikaeli kirik Fuldas (9.saj.), mille ehitamisel on lähtutud Sta Constanza põhiskeemist Roomas, on meieni jõudnud märksa suuremate ümberehitustega. Uueks religioosseks, majanduslikuks ja kultuuriliseks keskuseks kujunesid kloostrid (lad. .claustrum = suletud koht). Esimesed kloostrid tekkisid juba varakristlikul perioodil
annaabi.ee 
