nagu popmuusika, süvenedes leiab sügavamaid tahke. Oluline osa loomingust on filmimuusika. Kokku on kirjutanud muusikat rohkem kui 30 filmile. Kuulsaim filmimuusika "The Piano" ! Ta on kirjutanud ka instrumentaal-kontserte. Veel on ilmunud 13 teatrile loodud teost. "Mees, kes ajas oma naise segi kübaraga". On kirjutanud ka albumitäie muusikat jalgpallist. Soome Soome muusika sarnane Eestiga, kuid märksa avatun. Kaks sooem märksõna on ooperizanr ja sümfonism. Einojuhani Rautavaara Rahvusvaheliselt üks enim mängitud soome heliloojaid. On loomult romantik, isegi müstik. See avaldub teoste pealkirjades. Väga keeruline, vastuoluline ja stiilikirev helilooja. Varasemad tööd järgivad üsna äärmuslikku avangarsdismi. Siis aga hüper- romantiline suund. Lõpuks müstika. 80ndatest post-modernist, segab traditsioonilisi ja uudseid võtteid kokku. Üks lummavamaid ja kuulsamaid töid on "Cantus arcticus" ! kontsert lindudele ja orkestrile.
Sama aasta sügisel toimusid kontserdireisid Saksamaale: Bochumis oli koos sealse orkestriga kavas Sostakovitsi 13. sümfoonia ning Frankfurdis Frankfurdi Raadio sümfooniaorkestriga Sibeliuse "Kullervo" Paavo Järvi dirigeerimisel. 2007. aasta sügisel esines koor Dortmundis Jean Sibeliuse muusikale pühendatud festivalil, andes kaks kontserti: Tampere Linnaorkestri ning dirigent John Storgårdsiga esitati Sibeliuse Kullervo-sümfoonia ja Mihhail Gertsi juhatamisel anti kontsert Rautavaara, Tormise, Tobiase, Tubina, Pärdi ja Andres Uibo loomingust.Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva tähistas RAM kahe kontserdiga Kopenhaagenis ja Aarhusis 2008. aasta märtsis. Nende kontsertidega tehti sümboolne muusikaline kingitus Taani Kuningriigile, kes esimeste riikide hulgas tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 1991. aastal. 2008.a. juuni alguses osales RAM esmakordselt Põhjamaade suurimal rahvusvahelisel festivalil Bergenis, kus anti Mihhail Gertsi
Aare Merikanto, Oskari poeg(1893-1958). Sibeliuse akadeemia ippejõud. Palju sümfoonilisi teoseid, ooper `juha'. Selin Palmgren helilooja, pianist ja dirigent. Parimad klaveriteosed. 5 klaverikontserti, palju miniatuure. Kutsutud ka soome Chopiniks. Toivo Kuula.täiendas end välismaal, seal leidis oma isikupärase stiili. Oli väga vaesest perest. Tuntuim `stabat mater' viimane teos. Leevi Madetoja -kõige värvikam soome helilooja. Ooper `põhjalased' Einojuhani Rautavaara. Jean Sibelius -teeb Soomele nime terves maailmas. Sai tasuta stipendiumi õiguse igasse muusikakonservatooriumi terves maailmas tänu oma oskustele. Peale helsinigit täiendab end ka berliinis ja viinis. Peale seda hakkab helsingi lütseumis õppejõuks. 1892 sümfoonia kantaat `kullervo'. Sümfooniline poem `saaga'. Tutvub Järnefeldti perekonnaga. Peres oli üks tütar ja kolm poega. Eero Järnefeldt kunstnik Arvid kirjanik. Arnas dirigent ja helilooja. 1897 loobub Sibelius
Tõnu Kaljuste on pühendanud olulise osa oma tegevusest eesti heliloojate loomingule (Heino Eller, Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür), kelle muusikat on ta plaadistanud firmale ECM. Kaljuste on plaadistanud kõik Mozarti vesprid ja litaaniad ning Vivaldi kirikumuusika (Carus). Tõnu Kaljuste on teinud koostööd ka niisuguste heliloojatega nagu Alfred Schnittke, György Kurtag, Krzysztof Penderecki, Erik Bergman, Gia Kantseli, Sven-David Sandström, Knut Nystedt, Einojuhani Rautavaara, Brett Dean jpt. CDd Krzystof Penderecki: Miserere. Veni Creator, In pulverem mortis, De profundis, Miserere, Benedictus, Stabat mater, Song of the Cherubim, Agnus dei, Benedicamus. Madalmaade Kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Globe 2004. Joep Franssens: Harmony of the Spheres. Madalmaade Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. Composer's Voice (2004). Arvo Pärt: Beatus. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Virgin 1997.
Põhjala tuntuimaks heliloojaks võib julgelt pidada Jean Sibeliust (1865-1957), kelle sümfoonia "Finlandia" mängis olulist rolli Soome iseseisvumisel. Nii Sibelius kui ka "Finlandia" on tänapäevalgi soomlaste uhkuseks ja sümboliks, kuid kõrgetasemelist klassikalist muusikat jagus ka järgnevateks aastakümneteks. 60-ndatel saavutas üldine modernism Soome muusikas oma kõrgpunkti. Tuntuks said Einojuhani Rautavaara ja Erik Bergman, kes kaasasid muusikasse seeriatehnika. Välja oli kujunemas elektrioakustiline muusika. Sibeliust mälestati muusikafestivaliga "Sibeliuse nädal", kuid kahjuks ei jäänud see püsima. Tänapäeval tuntud Savonlinna ooperifestival ja Turu muusikafestival on loodud just sellel ajal. 70-ndatel sai muusika põhiliiniks atonaalsus. Esile kerkisid uued heliloojad Kalevi Aho ja Pehr Hendrik Nordgren
samuti Tartu-, Viru- ja Petserimaal. 1980. aastate andmeil on vaskuss hajusalt levinud üle kogu maa kuid erineva arvukusega (kohtamissagedusega). Näiteks on vaskuss sagedam Ahja jõe Taevaskonna piirkonnas, Saaremaal Tehumardi ümbruses. [7] Eestis on hajusalt levinud üle kogu vabariigi, sagedam on Taevaskojas ja Saaremaal Tehumardi ümbruses. [13] Levik Soomes Soomes ulatub vaskussi levila kuni 63030`N ning põhjapoolseimad leiukohad on Purmo, Kaustinen, Rautavaara, Leksa, Hämeenjärvi . 63 0N põhja pool on vaskuss juhuslik eksikülaline- teda on 1920.a. leitud Aavasaksast ja Kemijokist Soome Lapimaal. 1980. aastail loetakse vaskussi peamiselt Soome lõuna- ja edelaaladel kuni 620N levivaks loomaks, kes on sagedam Varsinais- Suomi, Uusimaa ja Etelä-Häme aladel.[7] Eesti vaskussi arvukuse võrdlus Soomega Eestis on vaskuss hajusalt levinud üle kogu riigi-sagedam on Taevaskojas ja Saaremaal Tehumardi ümbruses
annaabi.ee 
