1955 ,,lAstelaulud" 1972 "upa upa oalill" ++õpetlikkuse moment, südamlikud soojad hällilaulud palju lalitusi, raskem lugedes aru saada, sots ebavõrdus läheb lastele hinge. Hällilaulud- ,,äiu lahke lapsukene" ,,uni tuleb" ,,unelaul" ,,ehatäht kiirgab" Hüpituslaulud- ,,juba liigub lingi poole""oad sulle kaerad mulle" ,,upa päikse ääre peale" ,,tantsi tantsi tammekene" Mängulaulud- ,,Sõidulaul" ,,Piitsa varrel ratsutades" ,,lapsuke tahab põlvele" TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus meie miisu tiisukene Alliteratsioon )sõna alguskaashääliku kordus samas lauses vvärsis nt väike väsind... tipsi tapsi, niine nääne...
Friedrich pidi soola eest maksma kolm hõberaha. Ta maksis ära ja asus edasi. Kõndides ta pistis käe korraks taskusse, et vaadata kui palju raha tal alles on. Hämmastusega ta peatus. Ta avastas, et alles oli ainult mõned mündid. Sellest hoolimata kõndis ta sepatöökoja poole ja küsis sealt, et kui palju rauda saab nelja hõberaha eest. Sepp vastas, et kaks kilo saab kõige rohkem, kuid Friedrichil oli vaja 8 kilo rauda osta, sest hobustel oli vaja kapju uuesti rautada. Ta jättis asja sinnapaika ning läks edasi. Tee peal märkas ta palju ilusaid sigu, keda Friedrich oleks tahtnud Linda sünnipäevaks osta. Ta oli õnnetu, et raha oli märkamatult kulunud ja ta ei saanud kõike tarvilikku osta. Ta mõtles hoopis jõe äärde minna, mis lookles läbi linna. Kui Friedrich sinna jõudis võttis ta pastlad jalast, istus suure kivi peale ja torkas varbad vette. Vesi oli veel külm. Sellal, kui ta kivil istus ja mõtles, märkas ta kalda ääres midagi helkivat
loodusnähtustele, loomadele-lindudele ning last ümbritsevale muule maailmale, luues oma kunstipärase maailma, kus valitseb ilumeel. o Luules esile tõstetud kola- ja lausekujundite kasutamine (onomatopöa, glossolaalia, kordused, alliteratsioon ja assonants). hällilaulud "Uni tuleb", "Äiu, lahke lapsuke"; hüpituslaulud "Oad sulle, kaerad mulle", "Sõidulaul"; mängulaulud "Piitsavarrel ratsutamas", "Ratas tahab rautada"; töö- ja tööd jäljendavad laulud "Palju tööd"; loodusluuletused "Lõokese laul", "Vihma tulekul"; humoristliku sisuga laulud "Pimesikk" sõnamängulised luuletused "1, 2, 3, 4, 5, 6", "Pöörane ilm"; luuletused kõlbelistel motiividel "Pahad lapsed", mõttekordus alliteratsioon assonants kõlakujundid Kasutatud kirjandus: "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid
o Varese hädaldus o Kuke laul o Meie loomad o Meie miisu, tiisukene o Küsimused o Roti pulmad o Kassile o Uudishimulikud kassid o Laps kiisule aabitsat õpetamas o Külalised o Sõidulaul o Sõit-sõit üle sõmera o Sõjamees o Piitsavarrel ratsutamas o 1,2,3,4,5,6 o Kui mina sõidan saaniga o Ratas tahab rautada o Millel ebakoht on ilmas o Pahad lapsed o Krokodill o Sepapoeg ja möldripoeg o Kolm isevärki meest o Laeva nägin mastiga o Hommikul o Küsimused JULIUS ORO (OENGO) (1901 1941) · Õppis Haapsalu algkoolis, Tallinna kõrgemas algkoolis ja Tallinna õhtureaalkoolis. · Ta naasis Hiiumaale ja oli Ara algkoolis õpetaja, samal ajal sooritas eksternina kooliõpetaja kutseeksamid.
vedelikku, kuna kabjamehhanism ei kiirenda piisavalt jala vereringet. · Rautamata jalas toimib kabjamehhanism tõhusamalt kui rautatud jalas, sest raud piirab kabja liikumist. Milleks on vajalik rautamine? Rautamisega võib : · kaitsta kapja liigse kulumise eest · säilitada kabja kuju, jala asend ja käigud korras · kasutatakse vale jala asendi, kabja kuju ja käigu vigade likvideerimiseks Kui tihti tuleks hobust rautada? · Rautamiste vahede pikkus sõltub erinevatel hobustel kabja kvaliteedist, hobuse kasutamisest ja ka ilmastiku muutustest. · Mõnedel hobustel on rautamiste vahe neli nädalat, mõnedel võib see olla ka 8 nädalat · Vanematel hobustel kasvavad kabjad aeglasemalt kui noortel, siis võib rautada iga 6 nädala tagant. · Kui kabjad kasvavad kiiresti või nende kuju muutub, peaks rautamise vahet lühendama.
30ndates kõige enam luuletusi Taluperenaise lisa ,,Laste Maailm" (,,Kase kuld"; ,,Palju tööd") avastas folkloorse lastelaulu ning arendas selle põhjal välja emotsionaalselt sisendusjõulise, rahvalaulule omase vormitraditsiooniga lasteluule. Söödi hällilaulud: ,,Uni tuleb", ,,Ehatäht kiirgab", ,,Äiu, lahke lapsuke" Söödi mängulaulud: ,,Piitsavarrel ratsutamas"; ,,Ratas tahab rautada" Söödi küsimuslaulud: ,,Krokodill", ,,Küsimused" Luulekogu ,,Lapsepõlve Kungla" 1923 Karl August Hindrey ,,Pambu-Peedu", ,,Seene-Mikk", ,,Piripilli Liisu", ,,Jaurat jauram";"Jaurat jaurami jõngermannid" ,,Summi Sulpsu sekeldused" ,,Kaval Hans ja Vanapagan" ,,Kalevipoeg" ,,Suur Tõll" ,,Võõrastütar ja peretütar" 3 J
NIKOLAI Hoidke alles ja ärge kellelegi näidake. KUUL Kui mind kätte saadakse ja piinama hakatakse? NIKOLAI Miks teid siis piinatakse? PODGORNEV Oh, oh, poisike. Ma ise olen alati nii teind. NIKOLAI Kuidas? KUUL Noh, mul on selline rauast nuut, sinna kirburautaja keevitas naelad otsa. SOLK Kesse? KUUL No see siin. NIKOLAI Teie olete siis kirburautaja? LUMI Jaa. NIKOLAI Et siis? SOLK Noh, ta tuli kolhoosi ja küsiti, mis ta teha oskab, ta ütles, et võib kirbu ka ära rautada. KUUL No see on hea. Ai raisk, ei saa neid kuidagi kätte. Hullemad kui eestlased. NIKOLAI Kirburautaja on kirjas. Kirjutage alla, seltsimees Kuul. KUUL Ma ei oska kirjutada. NIKOLAI Kuidas ei oska? Teil on ju Hävituspataljoni liikme pilet. KUUL Et sellega siis kirjutan? NIKOLAI Jah, lollakas. Selle piletiga ei pea sa kellegi süüd tõestama ka. Selle piletiga võid kohe maha lasta. See pilet ongi elu võti ja sulepea, lollakas. Tuleb Miralda – Salmele süüa tooma. Näeb maas kette
annaabi.ee 
