muudavad varjuaia kaugeimadki nurgad säravaks. Kasvab umbes 15-20 cm kõrguseks. Nii murtudsüda (Dicentra), astilbe (Astilbe) kui ka hosta (Hosta) on väga head naabrid varjuaias. Lähestikku istutades on nad pikka aega pilgupüüdjateks varjulises aias. Fotod 12.,13.,14. Sõnajalad Adiantum Raunjalg Ogaline astelsõnajalg (Polystichum aculeatum) Aias kasvavad raunjalad võivad tekitada palju elevust, sest esmapilgu ei oskagi arvata, et tegu on sõnajalgadega. Adiantumid (Adiantum) on vastupidavad ja pikaealised sõnajalad. Peale himaalaja adiantumi saab siinkohal kirjeldatud teisi liike kasvatada neutraalsel mullal. On oluline, et pinnas oleks õhurikas. Keel-raunjalg (Asplenium scolopendrium) vajab kasvamiseks niiskust ja normaalset aiamulda, veekogu lähedus oleks väga hea. Suhteliselt külmakindel.
kandjatel kasvavates eospeades. Karu- ja kattekollal on väliselt lihtne vahet teha karukolla lehtede tippude põhjal, need on pikalt karvaks ahenenud. Nii, et karukold paistab "pehmem". Kollaeoseid kasutati imikupuudrina. Sõnajalad on evolutsiooniliselt ürgsemad kui osjad ja kollad. Eesti sõnajalgadest nimetagem maarja-, laane-, suga-, naiste-, soo- ja mets-soosõnajalgu. Sõnajalgtaimede liikidest Eestis haruldasemad on näiteks koldjas selaginell, raunjalad (pangapragudes), võtmeheinad, imarad jt. PALJASSEEMNETAIMED - Gymnospermae Paljasseemnetaimed on enamasti okaspuud, kes on levinud põhiliselt põhjapoolkeral, jahedamas osas. Okaspuud moodustavad taigavööndi. Neid tuntakse ca 800 liiki, Eestis kasvab looduslikult vaid 4 liiki: harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik kuusk (Picea abies), harilik kadakas (Juniperus communis) ja jugapuu (Taxus baccata). Harulduseks loeme
7.3. Adruga väetatud randade kkt. 7.4. Liivarandade kkt. 7.5. Veeriseliste ja kaljuste randade kkt. Eestis on spetsiifilisi kooslusi väga vähe: Kaljude ja paljandite kooslused. Vähese leviku tõttu esinevad nad sageli vaid koosluste fragmentidena. Koosluste iseloom oleneb peamiselt pinnase iseloomust, samuti ekspositsioonist valguse suhtes. Esmane taimkate koosneb sammaldest ja samblikest. Esmased soontaimed on sõnajalad (kivi-imar, habras põisjalg, raunjalad), õistaimedest kollane kukehari, ümaralehune kelluke. Põhja-Eesti paekaldal haruldlased põhja-kadakas ja püst- kivirik. Vastavalt pinnase liigile jaotatakse kaljude ja paljandite kooslused: · kõigil kivimiliikidel esinevad kooslused (vetikate assotsiatsioonid) · silikaatkaljudel kasvavad kooslused · lubjakivikaljudel kasvavad kooslused ( peamiselt Põhja-Eesti paekalda järsul seinal ja selle lõhedes · liivakivipaljandeil kasvavad kooslused.
Näited: karukold, kattekold. OSJAD - lüliliste ja seest õõnsate vartega rohttaimed, Enamikul paiknevad ringidena ümber varre lülilised peenikesed oksad, mida ekslikult peetakse lehtedeks. Näited: metsosi, põldosi. SÕNAJALAD - sõnajala maapealse osa moodustavad vaid lehed, mis kasvavad risoomi pungadest maapinnale. Neil on suured mitmeti lõhestunud lehed. Vars asub risoomina (maa- aluse varrena) maa sees. Näited: laanesõnajalg, puusõnajalg, raunjalad. 4. Paljasseemnetaimed. Nende iseloomustus, mitmekesisus (näited liikidest) ja kasutamine inimese poolt. Käbi ehitus. Enamik paljasseemnetaimi on nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad. Paljasseemnetaimed paljunevad seemnetega, seemned paiknevad käbides. Kasutamine inimese poolt. Inimese jaoks on tähtsaim okaspuude puit. See on ehitusmaterjal, paberi-, tselluloosi-, mööblitööstuse tooraine, küttematerjal. Noori vitamiinirikkaid
metsosi - suviseid võrseid on kasutatud hobusesöödana; laanesõnajalg - juurikaid on kasutatud veistesöödana; naistesõnajalg - on kasutatud söödaks kitsedele, teistele loomadele on mürgine. Mitmed sõnajalad sisaldavad mürgiseid aineid, mis võivad põhjustada neid söönud loomade haigestumist. näit. sooosi, kilpjalg, maarjasõnajalg, ungrukold. Dekoratiivtaimena: laanesõnajalg,maarjasõnajalg - kaunid lehtrikujuliselt asetunud lehed; naistesõnajalg - kaunid õrnad lehed; raunjalad, kivi-imar, habras põisjalg - sobivad müüridele ja kiviaedadele. 49) Tolmlemine. Putuktolmlemine kui õistaimede tekke eeldus Et õiest saaks seemned, uue taime algus, peab toimuma viljastumine. Erinevalt sõnajalg- ja sammaltaimedest aga samuti enamusest vetikatest, pole õistaimede (ja samuti paljasseemnetaimede) sugurakud liikuvad. Neid peavad edasi kandma välisjõud. Esimene välisjõud, mis taimi aitas oli tuul. Nii on kõik ürgsemad
annaabi.ee 
