Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,18. aug. [Infoleht]. Trükis avaldamata materjalid (kirjad, käsikirjad jm) Eesti raamatud Venemaal. [Sedelkataloog]. Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu. Lember, Priit. (1965). Kiri Ellen Naurile 8. aug. Säilitatakse Hellamaa Raamatukogus. Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikiri. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikiri. S. Raunami valduses. Õigusaktid Akti nimetus. (Vastuvõtmise aasta). Andmed algallika kohta. Autoriõiguse seadus. (2000). Riigi Teataja I osa, nr 16, art 109. Kõrgharidusstandard. (2002). Vabariigi Valitsuse 19.08.2002 määrus nr 258, RT I, 70, 426. Huvikooli seadus. (2007). RT I. https://www.riigiteataja.ee/akt/12776187 (4.12.2009) Intervjuud Intervjueeritava perekonna ja eesnimi. (Intervjueerimise aeg). Intervjuu pealkiri. Intervjueerija nimi. Intervjueerimise koht
a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Nt rahvatantsupidu, künnivõistlused, bioloogiaolümpiaad, sümfooniakontsert, XV olümpiamängud, XII üldlaulupidu, IV sisekergejõustiku MM-võistlused, kohalike omavalitsuste nõupäev, Eesti võrkpalli-meistrivõistluste poolfinaalmängud, Eesti Vabariigi 75. aastapäeva pidustused, Soome-Eesti filateelianäitus, rahvusvaheline muusikakasvatuse konverents, rahvusvaheline raamatuaasta, Georg Lurichi mälestusvõistlused, Salme Raunami metallehistööde näitus, ÜRO Peaassamblee XXX istungjärk, Põhjamaade Nõukogu istungjärk, Riigikogu erakorraline istungjärk, Plovdivi rahvusvaheline mess, Tallinna päevad Kotkas, Tartu maraton, Tallinna I rahvusvaheline kunstifestival, Eesti mükoloogide X suvelaager, USA grand prix' võistlused, Sõpruse karika turniir. Üritusenimed kirjutatakse läbiva suurtähega, v.a liigisõna (festival, turniir, võistlus,
Eesti topograafiline üheverstaline kaart 1:42 000. (1894-1896). Sankt- Peterburg, lehed 345, 446, 544, 545, 644, 743, 744, 844, 846. (Kaardimapp Eesti TA Raamatukogus). Kirjad. F. Puksoo kiri A. Sibulale, 22. aprill 1925. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Käsikirjad Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikirjad. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikirjad. S. Raunami valduses. Publitseerimisel olevad artiklid. Zuckerman, M. & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. 8.6.2. Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno)
RIIGI Kunsttööstuskooli 1937/1938 õppeaasta tunnikavad, õppejõudude nimekirjad, kirjavahetus õppetöö korraldamise kohta. (1937). ERA, f 1108, n 6, s 842. Kirjad ja käsikirjad Puksoo, F. (1925, 22. aprill). Kiri A. Sibulale. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikiri. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikiri. S. Raunami valduses. Ülevaated ja arvustused Kõiv, K. (2005, 1. sept). Võitlus kolme peaga lohe koolikiusamisega [arvustus K. Sullivani, M. Clearzi ja G. Sullivani raamatu kohta. 2004. Koolikiusamine. Tartu: AS Atlex]. Õpetajate leht. Nurksulgudes lisatakse vajadusel muudele andmetele vahel mingi oluline määratlus, mis laadi asjaga on tegu, kui see kirje muudest elementidest välja ei tule (nt kataloog, infoleht, pressiteade vms). Elektroonilised allikad
1950. aastal toimusid jõhkrad reformid kunstihariduses. Kõrgem kunstiharidus koondati Tallinna. Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituuti (ERKI) kustsuti juhtima Friedrich Leht, venestunud eestlane, kes 1920. aastail oli Venemaal silma paistnud sealse avangardi ühe lämmatajana. Kunstnikud, kes "puhastuse" üle elasid, pidid oma isikupära maha suruma ja hakkama püüdlikult jäljendama realismi nõukogulikku varianti. Järjekindla sotsrealismi esikteoseks võib pidada Oskar Raunami maali "Eesti punakaartlased Rakvere lähistel 1918. aastal" (1948). Õõnsalt lavastuslikud propagandaskeemid ja igava naturalistliku teostusea on Roman Treumanni ja Viktor Karruse "Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks" !1951), Karruse "Vilja riigile" (1953), Richard Sagritsa ja Leppo Mikko "Esimene vagu kolhoosipõllul" (1951). Kindlama käega maalis sotsrealistlikke pilte Leningradi Kunstide Akadeemia haridusega Ilmar Kimm. Joonis ..... R. Treumanni ja V
a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Nt rahvatantsupidu, künnivõistlused, bioloogiaolümpiaad, sümfooniakontsert, XV olümpiamängud, XXIV üldlaulupidu, IV sisekergejõustiku MM-võistlused, kohalike omavalitsuste nõupäev, Eesti võrkpalli-meistrivõistluste poolfinaalmängud, Eesti Vabariigi 90. aastapäeva pidustused, Soome-Eesti filateelianäitus, rahvusvaheline muusikakasvatuse konverents, rahvusvaheline raamatuaasta, Georg Lurichi mälestusvõistlused, Salme Raunami metallehistööde näitus, ÜRO Peaassamblee XXX istungjärk, Põhjamaade Nõukogu istungjärk, Avinurme pütilaat, Tallinna päevad Kotkas, Tartu maraton, Tallinna I rahvusvaheline kunstifestival, Eesti mükoloogide X suvelaager, USA grand prix' võistlused, Sõpruse karika turniir. Üritusenimed kirjutatakse läbiva suurtähega, v.a liigisõna (festival, turniir, võistlus, konverents, sümpoosion, näitus jm), pealkirjalaadsed jutumärkides esisuurtähega.
annaabi.ee 
