ettevalmistustega ehitustöödeks, mille algus võib osutuda võimalikuks aastatel 2018/2019. Eeltööd ja uuringud: Rail Baltic lepiti esmakordselt rahvusvahelisel tasandil kokku Läänemereriikide planeerimisalase koostööprogrammi VASAB 2010 raames 1994. aastal. Juba siis määrati trass Eestis kulgema Pärnu kaudu. Üleriigiline planeering Eesti 2010 määras VASAB 2010 kokkulepete alusel võimaliku trassi kulgema Riia suunalt Pärnu kaudu Tallinnasse. Raudteetrass on kajastatud ka Harju Maakonnaplaneeringu I etapis (kehtestatud 19.04.1999) järgmiselt: “Üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridoridest läbib Eestit põhja- lõunasuunaline koridor, mis esialgu sisaldab VIA BALTICA nime all tuntud maanteeühenduse parendamise meetmeid ja kaugemas tulevikus RAIL BALTICA nime kandva kiirraudtee tootmist läbi Varssavi, Kaunase ja Riia Tallinnani. Selle projekti loomulikuks jätkuks oleks Soome lahe aluse raudteetunneli rajamine Helsingini”
materjale, Balti riikidesse ehitatakse multimodaalsed terminalid, mis võimaldavad konteinerkaupade kiiret ja tõhusat üleviimist eri transpordiliikide vahel. Raudteejaamad ühendavad mugavalt erinevad regionaalsed ja kaugsõiduteenused parklate, kaubandus- ning puhkealadega. (Sajandi projekt 2018) Balti riigid on praegusel hetkel hästi ühendatud ida-läänesuunalise raudteeteljega, kus on kasutusel 1520 mm rööpmevahega trassid. Euroopas on aga kasutusel 1435 mm laiune raudteetrass ning hetkel on Baltikumi ühendamine teiste Euroopa Liidu riikidega raske ja kulukas. Selle tõttu on Rail Baltic üks Euroopa Liidu prioriteetsetest transpordiprojektidest, kuna Rail Baltic kaotaks kitsaskohad ja edendaks transpordiliikide integratsiooni. (Sajandi projekt 2018) 1.1. Rail Balticu lugu Kuni teise maailmasõjani olid Balti riigid Euroopa 1435 mm laiuse raudteetrassiga hästi ühendatud, kuid alates 20. sajandi keskpaigast on Baltimaad olnud peamiselt ühendatud ida-
Raudteevedude eeliseks maanteevedude ees on kordades väiksem väliskulu Raudteevedude üheks puuduseks võrreldes maanteevedudega on väiksem paindlikkus Millest ei sõltu veotariifid raudteedel? Aastaajast, mil vedu tehakse Multimodaalne transport on vedu vähemalt kaht veoviisi kasutades Intermodaalne transport on vedu mitut veoviisi kasutades kusjuures lastiruum jääb samaks Trans Siberi magistraal on läbi Venemaa kulgev raudteetrass KaugIda ja Euroopa vahel Lähimerevedude all mõeldakse lühikeste veoaegadega merevedusid ühe või mitme riigi sadamate vahel lühikestel veomarsruutidel Milline rahvusvaheline organisatsioon koordineerib ja kehtestab eeskirjad ning reeglid lennuvedudel? IATA Mida nimetatakse RFS iks(roadfeederiks) ? Veokit, mis veab lennutranspordi saadetisi lennujaamade vahel kaubalennukite asemel Mida tähendab murdepunkti mõiste lennutranspordis
taasloomine. Siiani oli Balti riikide raudteesüsteem Mandri-Euroopa standarditega ühildamatu, mistõttu oli Euroopa tasandil otsustadu, et Eesti, Läti ja Leedu riikide raudteetransport tuleb samm sammult integreerida laiemasse EL raudteetranspordisüsteemi. Juba Lennart Meri ajal määrati trass Eestis kulgema Pärnu kaudu. Üleriigiline planeering Eesti 2010 määras VASAB 2010 kokkulepete alusel võimaliku trassi kulgema Riia suunalt Pärnu kaudu Tallinnasse. Raudteetrass on kirjutatud maakonnaplaneeringusse järgmiselt: "Üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridoridest läbib Eestit põhja-lõunasuunaline koridor, mis esialgu sisaldab VIA BALTICA nime all tuntud maanteeühenduse parendamise meetmeid ja kaugemas tulevikus RAIL BALTICA nime kandva kiirraudtee tootmist läbi Varssavi, Kaunase ja Riia Tallinnani. Selle projekti loomulikuks jätkuks oleks Soome lahe aluse raudteetunneli rajamine Helsingini". Samuti olid vihjed Rail Balticu trassi jaoks
Minevkus on tihti tähtsam see, mis jääb nähtava maastiku taha, maastikutunnetus ei lähtu minakeskselt positsioonilt. Viibides pikemat aega mingis kohas, tekib selle kohaga vaimne side. Erinevate ajastute jäljed Eesti maastikes: maastikuelementide näiteid. Kalmistu Kirikuaed Mõisavare, mõisaase Mõisapark Allee Taluase Heinaküün Muu eraldiseisev abihoone Kelder, keldrimägi Sadam Lauter v lautrikoht Raudteetrass Maastiku kolm võtmeelementi; struktuur, funktsioon, otstarve. Struktuur – inimtekkelised objektid, keskkonna iseärasused, maakasutusviisid Funktsioon – koht elamiseks, töötamiseks ja külastamiseks, põllumajadussaadused, veevaru, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteem , ruum, pinnase filteerimisvõime Väärtus – ajalooline, kultuuriline, pukeotstarbeline, esteetiline, hingeline, biodiversiteedi ja ökosüsteemi, turvalisususe ja
120 km/h. 2012. aastal alustati Rail Baltica ettevalmistus- ja planeerimistöödega, mis kavatsetakse lõpetada 2016. aastaks. Sellele järgneb projekteerimine, mis kavatsetakse lõpetada 2020. aastal. Ehitamisega alustatakse korraga Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. 950 km pikkune raudteetrass kulgeb põhja-lõuna suunas Tallinnast Varssavisse, läbides Pärnut, Riiat ja Kaunast. Poolas kasutatakse olemasolevat raudteed Bialystocki ja Varssavi vahel. Eksperdid on arvamusel, et trassi valmimisel suunatakse maanteedelt raudteele aastas ligikaudu 4 miljonit tonni kaupu