lk 142-143 19. sajandi 20.-30. aastail algas Eestis tööstuslik pööre. Sajandi lõpuks olid tähtsamad tööstusharud: 1) Tekstiilitööstus – Narva linavabrik, Narva kalevivabrik, Kreenholmi Manufaktuur: suurim tööstusettevõte Eestis (kedratud puuvillane riie). Balti puuvilla manufaktuur Tallinnas, Kärdla kalevivabrik, Sindi kalevivabrik. 2) Puidu- ja paberitööstus – Räpina paberi- ja tselluloositööstus. Tallinna, Pärnu 3) Masina- ja metallitööstus – raudteetehased Tallinnas. 4) Ehitusmaterjalide tööstus – tellise- ja lubjatehased üle kogu Eesti, Kunda ja Aseri tsemenditööstus. 19. saj. oli tähtsaim tööstuskeskus Narva, 20. saj. Tallinn. 8. Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused). lk. 144 Linnu oli 12 (Tallinn, Narva, Paldiski, Rakvere, Paide, Haapsalu, Tartu, Võru, Valga, Viljandi, Pärnu, Kuressaare). 19. saj. I poolel moodustasid linnaelanike seas enamuse sakslased. Linna juhtis
tööstusharudeks: Tekstiilitööstus: Narva linavabrik, Narva kalevivabrik, Kreenholmi Manufaktuur (1858), Balti puuvilla Manufaktuur, Sindi kalevivabrik, Kärdla kalevivabrik. Puidu- ja paberitööstus: Tallinna tikutööstus, Viljandi tikutööstus, Räpina paberi-ja tselluloositööstus, Pärnu paberi- ja tselluloositööstus, Tallinna paberi- ja tselluloositööstus, Narva puidutööstus. Masina- ja metallitööstus: Raudteetehased Tallinnas. Ehitusmaterjalidetööstus: Kunda ja Aseri tsemenditehased, tellise- ja tsemenditehased üle kogu Eesti. 19.sajandil oli tähtsaim tööstuskeskus Narva, 20.sajandi algul aga Tallinn. 8. Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused). Tänu tööstuse kiirele arengule, ühiskonna sotsiaalsele kihistumisele ja kaubalis-rahaliste suhete arengule toimus Eestis linnastumine. Kui Eesti linnades elas sajandi keskel kokku vaid
(1937), Vasalemma Murd 1923.a. hakati kasutama tolle, mis aitasid tööstusettevõtetel kindlustada siseturgu Tegevust alustasid: · Kilgase sukavabrik · a/s Rauaniit · elektrilambipatareide tehas Urania · osaühing Põhjala Saksa kapitali abiga rekonstrueeriti Tallinna tselluloosivabrik, ehitati aktsiaühing Eesti Kiviõli õlitehas Metallitööstuse suurimaks ettevõtteks kujunes F.Krulli tehas 900 töölisega , järgnesid: Raudteetehased, sadamatehased Ilmarine ja Volta 3. Rahandus ja pangandus 24. veebr. 1918.a. asutati Rahandusministeerium, mille põhiülesandeks sai : · riigiasutuste eelarve-ettepanekute läbivaatamine · riigi eelarve eelnõu koostamine Aastatel 1918 1920 aastaeelarved puudusid. Krediite määrati perioodiliste krediidinõudmiste järgi. 1925.a. võeti vastu kindlam eelarve-ettepanekute kord: · eelarvete koostamiseks · eelarvete kinnitamiseks · eelarvete täitmiseks
Enamus ministri poolt külastatud asutusi kurtsid aga piisava turu puudumist üle. Mõned ettevõtted olevat meenutanud pigem surnuaeda ning enamus töötasid vaid poole võimsusega.92 Erandina kerkis esile linna kohalik elektrijaam. Laialdasema elektri kasutuselevõtuga linnas jätkus jaama areng üpriski hoogsalt. 1925. aastal laiendati päris olulisel määral valgustatud tänavate võrku. Lisaks tehti ümber ühendused Purakülaga ning elektrijaama teenust hakkasid tarbima ka raudteetehased ning veepumbajaam.93 Valga elektrijaama toodang kasvas 1920. aastatel järjepidevalt ning stabiilselt. Aastaks 1929 oli saavutatud 2,5 korda suurem elektri tootmise maht, kui 1923. aastal.94 Elektrijaamale ei mõjunud ka linna jagamine teiste ettevõtetega päris sarnaselt, sest piirilepinguga Eesti poolele jäänud jõujaam varustas esialgu kokkuleppe alusel edasi ka Läti-Valgat. Kohe esimesel aastal peale linna jagamist polnud Läti pool aga veel
Oluline tööstusharu oli tekstiilitööstus(puuvill, kalev ja lina). Puuvill oli domineeriv, kui toorainet pidi sisse vedama. Tehti niiti ja toorriiet, aga saadeti edasi venemaale. Kalevitööstus oli väike. Linavabrikuid oli mitmeid, eriti väikseid pärnus ja viljandis. Linavabrikute omanikud olid eestlased. 1914 tehti modernne kunstsiidi vabrik. Tekstiilitööstuste nö pealinn oli Narva. Masinatööstus koondus Tallinna. Sadamatehased olid üsna vana ajalooga. 1870a oli ka raudteetehased. Vigandi masinaehitustehas, suur vagunitehas, elektrimasinatehas Volta. Ja sõjalaevatehased ka. Kohaliku eesti toodangu põhised: Puidu ja paberitööstus. Saeveskid ja saekaatrid olid ikka üsna levinud. AS Luteri puitehas, alustas vineeri tootmist ja tootis 80% Venemaa vineerist. Lisaks toodeti ka mööblit. Paberitootmise kasvas plahvatuslikult sajandivahendusel. Varem tehti kaltsudest, nüüd tselluloosist. Muidu oli ka tsemendi, lubja, telliskivi, klaasivabrikud
annaabi.ee 
