koolis.Igaüks kandis oma parimaid ja puhtaid riideid (kui neid oli!).Koolikotiks oli Saksa sõjaväe seljakott, mille peal oli karvane vasikanahkne kate. Kool asus endise riigimehe Kaarel Eenpalu mõisas, mis oli nelja kilomeetri kaugusel ja mida tuli läbida jalgsi iga päev. Süüa koolis ei antud, kuid hiljem anti tassike teed. Igaühel oli kaasas võileib, mille nad nosisid suurel vahetunnil ära. Kodust koolini oli neli kilomeetrit ja suure maanteeni (Aruküla raudteejaamani), mis oli talvel lumest lahti aetud, aga ligi kaks kilomeetrit. Talvel oli see täis tuisanud ja suurte hangedega. Vanasti oli vanaema arvates väga palju lund ja suured tuisud. Vanaema ise oli üsna väikese kasvuga tüdruk. Isa tuli alati talle teed lahti tallama, et lapsel oleks kergem lumes sumada.Kui nad jõudsid raudteejaamani,siis oli tee lahti lükatud ja vanaema võis juba ise koolini minna. Koolis tuli ette ka poiste kiusamisi, eriti kannatasid väikest kasvu tüdrukud
asusid Eesti väed üldpealetungile Viru rindel - 9. vabastati Tapa ja Lõunasuunal vabastati Jõgeva ja Ruhja. 11. jaanuaril vabastati Viru rindel Kunda, 12. jaanuaril Rakvere, 13. jaanuaril Lõuna- Eestis Kaarepere raudteejaama ja 14. jaanuaril vabastasid soomusrongid ja Tartumaa kaitsepataljon Tartu linna. 15. jaanuaril, Eesti väed vallutasid Vasknarva ja Jõhvi, 16. jaanuaril peatus soomusrongide pealetung lõhutud Elva silla juures, kuid 17. jaanuaril jõudsid Eesti väed Vaivara raudteejaamani ja lahingutes Lõuna-Eestis, Võru suunal vabastati Rõula mõis ja hõivati Elva raudteejaam. 17.18. jaanuaril toimus Viru rindel toimus Utria dessant ja 18. jaanuaril Laagna lahing, vabastati Mereküla, Narva-Jõesuu ja Riigi küla. 19. jaanuaril vallutasid Viru rindel soome vabatahtlikud tagasi Narva, 21. jaanuaril Lõuna-Eestis vallutasid Eesti väed Ruhja suunalt Valga suunas, Lätimaal Pikksaare ja Pikksaare raudteejaama 25. jaanuaril vabastati Lõuna-Eestis Rõngu ja Puka, 28
vabatahtlikega Võru rindele. Nursi-Sänna ja Rõuge-Viitina suunal 20. kuni 23. märtsini peetud lahingud olid vabatahtlikest koolipoistele edukad, kandes samal ajal ka kaotusi. Langes alamkapten Vreeman ja kaks õppursõdurit. Kaks ohvitseri ja kuus õppursõdurit said haavata. Peale lühikest puhkust saadeti rood uuesti rindele, kus nad vahetasid Pangevitsa juures välja soome Põhja Poegade pataljoni. Aprilli lõpul, kui vaenlane ähvardas vallutada Võru ja oli juba tunginud Võru raudteejaamani, saadeti 2. diviisi staabi komandandi rood koos Tartu koolipoiste reservrooduga uuesti rindele. Rood võttis osa raskeist lahinguist Kasaritsa piirkonnas, kus vaenlane tagasi löödi. Tartu Koolipoiste Pataljoni formeerimisega koondusid sinna ka Võru õppursõdurid, moodustades Võru õppurite roodu. Sügisel, kui algas koolitöö, viidi rood tagasi Võrru, et võimaldada õpilastel jätkata õppetööd. 5 Vabadussõjas langenud
maadlusvõtted kooli ajast meeles, eks ma siis seda õpetasingi," meenutab ta. "Kooli direktor oli tatarlane ja kui tuli ajalooõpetajana hakata tatari-mongoli ikke õudusi jutustama, viskas tal närv nii üle, et sokutas ajalootunnid ka mulle ja hakkas ise kehalist kasvatust andma." Lääne-Siberis Krasnoselkupski rajoonis, mis oli Eestist kaks korda suurem, elasid lisaks sölkuppidele evengid, tatarlased ja volgasakslased. Lähim maantee asus 1000 kilomeetri kaugusel, lähima raudteejaamani oli 1500 kilomeetrit. Liikuda sai jõgesid mööda. Ehin leidis sealt ka oma esimese abikaasa, kes oli komitar. 1965.-1966. aastal töötas Andres Ehin toimetajana ajakirjas Küsimused ja Vastused, 1966.-1969. aastal ajalehe Sirp ja Vasar peatoimetajana, 1969.-1972. aastal ajakirja Kultuur ja Elu osakonnajuhatajana, 1972.-1974. aastal Eesti Nõukogude Entsüklopeedia peatoimetuses, aastast 1974 kutselise kirjanikuna ning aastast 1992 ajakirja Mana Eesti-poolse toimetajana.
Töö tehtud, mindi koju. Näinud kõike oma silmaga, jäi ta rahule (määruslikud nud-, tud- lauselühendid) AGA Kõik jäid tehtud tööga rahule (missugune?) Vastamata ainsalegi küsimusele, vangutas ta vaid pead. AGA Ainsalegi küsimusele vastamata vangutas ta vaid pead. Sama moodi ka des-, maks- ja tuna-lauselühendid. kui, otseku, nagu, kuni Selliseid mehi nagu Mats võiks rohkem olla. Ta on tugev kui karu. Sadas vihma, kui tagasi tulin. Kõndisime, kuni jõudsime raudteejaamani. Metsamarjad, nagu [= näiteks) maasikad, mustikad ja murakad, on väga vitamiinirohked. AGA Niisuguseid/selliseid/sääraseid torumehi nagu Juhan ja Peeter Vääri on raske leida.
44 PA ründas Valkla mõisa, kuid edutult. Eesti Rahvavägi tungis ka isegi pisut edasi. 4.01 üritas PA pealetungi piki raudteed ja sellest lõuna pool. 5.01 Tallinna kaitsel olevad rahaväe osad üritasid haarata initsiatiivi. 6.01 saavutati esimene võit. Soomusrong nr 1 - Aegviidu võeti tagasi. Ööl vastu 7ndat tõmbuti tagasi Jäneda raudteejaamani. Punaarmee kaotas 5 suurtükki 19st. Eesti RV sai need endale. Korraldus minna järgmisel hommikul üldpealetungile. Kesk-Eestis jaan alguses olukord veidi ebakindlam. 3.01 Järva-Jaanist löödi välja ratsapolk 4-5.01 Paide olukord väga ebakindel. 6.01 õhtuks olid kõik PA rünnakud tõrjutud ja veidi ka edasi tungitud. Põltsamaa-Jõgeva rindelõik Punasoomlased: eesmärgiks vallutada Põltsamaa ning lõigata läbi Tln-Vilj raudtee. Põltsamaa kaitseks 2