Ta tapab tuhandeid külaelanikke koos oma vanaisaga. Põletab maha hiie ning raiub tükkideks hiietarga, kui see Leemeti armasama tapab. Võitlus uute maailma tavade vastu toob Leemetile raskeid kannatusi, ta kaotab enda perekonna, armastatu, sõbra ja näeb pealt keele välja suremist, olles selle viimane kõneleja. Eelkõige toimubki võitlus kahe maailma vahel metsa ja küla vahel. On olemas ka kolmas maailm, kus elab raudrahvas. Külarahvas austab raudrahvast väga. Väga palju räägitakse keeleoskusest ussikeeleoskusega on võimalik teisi loomi oma soovi järgi käituma panna. Kivirähul on suurepärane fantaasiamaailm. Siin raamatus on erinevad põlvkonnad inimahvid, kes tunduvad olevat kõige vanemad ning on juba ajahambast räsitud. Neile järgnevad teise põlvkonna ussisõnade rääkijad, kellel on olemas ka mürgihambad (Leemeti vanaisa). Lisaks on ussisõnade kõnelejad, kellel mürgihambaid enam ei ole. Samuti on olemas
kelle jaoks pole midagi tähtsamat, kui hoida ja austada oma esivanemate kombeid ja riitusi. Oma kultuuri hoidmise nimel sõditakse Põhja Konna abil raudmeestega hoides nii ära alistumist võõramaalastele. Ussisõnad on metsarahva suurim uhkus. Sisistades saadavad nad korda kõik oma eelkäijate talitused: ohverdamised, põdratapp ja hundikasvatus. Teise maailma moodustab külarahvas, kes on metsarahvast välja arenenud, võtab kõiges vaimustunult eeskuju välismaisest raudrahvast ning räägib Jeesusest ja paavstist kaugel Roomas. Ussisõnad kiirelt unustanud, saavad nemad liha süüa ainult pidupäevadel, igapäevasel laual on neil leib ja puder, mis korralikul metsainimesel südame pahaks ajab. Nemad kummardavad kõike, mida raudmehed ees teevad või teha käsivad, isegi nende kõige kummalisemad kombed kiidetakse ühel meelel heaks. Kolmandas maailmas elab raudrahvas, kes tuleb suurte laevadega üle mere, vallutab maid ja allutab rahvaid ja
maailmas on Põhja Konn, kes aitab metsarahval raudmeestega võidelda, looduslähedane elu, hundid, kes annavad piima, ja karumõmmid, kes on nii nunnud ja armsad ja üle kõige maailmas armastavad ilusaid tüdrukuid. Ja kuigi metsarahvas on vana, antakse lugejale aimu veel vanematest aegadest tuhandete aastate tagust ilma esindavad inimahvid Pirre ja Rääk. Teise maailma moodustab külarahvas, kes on küll metsarahvast välja arenenud, aga võtab kõiges vaimustunult eeskuju välismaisest raudrahvast, räägib Jeesusest ja paavstist kaugel Roomas. Ussisõnad kiirelt unustanud, saavad nemad liha süüa ainult pidupäevadel, igapäevasel laual on neil leib ja puder, mis korralikul metsainimesel südame pahaks ajab. Nemad kummardavad kõike, mida raudmehed ees teevad või teha käsivad, ja isegi nende kõige kummalisemad kombed kiidetakse ühel meelel heaks. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata kahe maailma väga erinevatele nimedele, mis rõhutavad
Selle tulemusel on aga muistne metsarahvas välja suremas ja koos nendega ka ussisõnad. Samas peavad külaelanikud metsa jäänuid segasteks ning ei mõista, miks nad tahavad säilitada taolist eluviisi. Külaelanike arvamust mõjutasid uued traditsioonid ja uskumused, milleks oli vilja kasvatamine, leiva ning kördi söömine, kirikus käimine, munkade ja raudmeeste austamine. Külarahvas, kes on küll metsarahvast välja arenenud, aga võtab kõiges vaimustunult eeskuju välismaisest raudrahvast, räägib Jeesusest ja paavstist kaugel Roomas. Ussisõnad kiirelt unustanud, saavad nemad liha süüa ainult pidupäevadel, igapäevasel laual on neil leib ja puder, mis korralikul metsainimesel südame pahaks ajab. Nemad kummardavad kõike, mida raudmehed ees teevad või teha käsivad, ja isegi nende kõige kummalisemad kombed kiidetakse ühel meelel heaks. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata kahe maailma väga erinevatele nimedele,
Selle tulemusel on aga muistne metsarahvas välja suremas ja koos nendega ka ussisõnad. Samas peavad külaelanikud metsa jäänuid segasteks ning ei mõista, miks nad tahavad säilitada taolist eluviisi. Külaelanike arvamust mõjutasid uued traditsioonid ja uskumused, milleks oli vilja kasvatamine, leiva ning kördi söömine, kirikus käimine, munkade ja raudmeeste austamine. Külarahvas, kes on küll metsarahvast välja arenenud, aga võtab kõiges vaimustunult eeskuju välismaisest raudrahvast, räägib Jeesusest ja paavstist kaugel Roomas. Ussisõnad kiirelt unustanud, saavad nemad liha süüa ainult pidupäevadel, igapäevasel laual on neil leib ja puder, mis korralikul metsainimesel südame pahaks ajab. Nemad kummardavad kõike, mida raudmehed ees teevad või teha käsivad, ja isegi nende kõige kummalisemad kombed kiidetakse ühel meelel heaks. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata kahe maailma väga erinevatele nimedele, mis rõhutavad väga tugevalt
annaabi.ee 
