· Seinte soojapidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele · Vältida tuleb külmasildade tekkimist · Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool · Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. · Vaheseinad peavad olema piisavalt tugevad ja helipidavad, märgade ruumide puhul ka niiskuskindlad 18. Mansardkorrusega elamu välis- ja siseseinte paksus tellistest ja väikeplokist, raudbetoonpaneelidest ja puidust vahelae korral Puidust lae puhul kandesein 20 cm Raudbetoonlae puhul välissein 20 cm, sisesein 30 cm (2kordsete hoonete puhul on kandesein 30 cm) 19. Külmasildade vältimine avade raudbetoonsillutiste ja raudbetoonvahelae paneelide otste kohal Külmasild koht seinas, laes, põrandas, kuhu ei saa palju soojustust panna. 3
Kõetav hoone: laius 1-1,5m Ja paksus 50...150 mm Välisnurkades +40% Mittekõetav hoone, rajatis: Üldjuhul: laius 1,5...3m Paksus 100...200mm Sügavvundamendi rajamissügavus on allpool külmumispiiri. Soojustamine on kohustuslik! Vundamendi materjalid · Looduskividest (paekivi, raudkivi) · monteeritavatest betoonplokkidest, · betoonist või keramsiitbetoonist väikeplokkidest, · soojustatud mitmekihilistest raudbetoonpaneelidest. Suurte koormuste või nõrkade pinnaste puhul tuleb vundamendi taldmik teha laiema kui alusmüür. Monteeritavad lintvundamendid Koosneb: · Taldmikuplokkidest (r/b) · Vundamendiplookidest (betoon) · Monteeritakse tavaliselt kraanade abil. Monteeritavad lintvundamendid · Taldmikuplokid paigaldatakse vahetult liiv- või killustikalusele. · Ruumiline jäikuse tagamiseks tuleb vundament laduda seotisest
Vältida tuleb külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, raudbetoonist avasilluste kohal jms. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. Vaheseinad peavad olema piisavalt tugevad ja helipidavad, märgade ruumide puhul ka niiskuskindlad. 18. Mansardkorrusega elamu välis- ja siseseinte paksus tellistest ja väikeplokist, raudbetoonpaneelidest ja puidust vahelae korral Puidust lae puhul kandesein 20 cm Raudbetoonlae puhul välissein 20 cm, sisesein 30 cm (2kordsete hoonete puhul on kandesein 30 cm) Mansardkorrusega elamul on gaasbetoonist väikeplokkidest (nn Narva plokkidest) kandeseinte paksus 300 mm. Silbeti gaasbetoonplokkidest kandeseinad on paksusega 250 mm. Kasutades suuresildelisi paneele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada
väliskiht on varisemisohus. Nüüdisaegsed kiviseinad erinevad varemehitatud seintest selle tõttu, et kasutatakse efektiivsemaid soojusisolatsioonimaterjale vahtplastid, klaasvillad ning soojustuse väliskihtidele on lisatud tuuletõke ning väliskiht on enamasti tagant tuulutatav; seina soojajuhtivus ei ole <0,30 W/m2 0K. Seina sisemine ja väline kiht on soovitav omavahel ühendada roostevabast terasest ankrutega 5 tk/m2. Raudbetoonist seinad Paneelelamute seinad on tehtud raudbetoonpaneelidest, mille sisemise ja välimise raudbetoonkihi vahel on 10 ... 15 cm paksune mineraalvillast või vahtplastist soojustus. Seinte soojajuhtivus peaks olema <1,0 W/m2 0K, kuid tegelikult on suurem tingituna soojustuse ja töö halvast kvaliteedist ja külmasildadest paneelide servades. Tänapäeva raudbetoonpaneelidest seinad on praktiliselt külmasildadeta, nad soojustatakse väljastpoolt külgeriputatud jäiga klaasvilla vähemalt 14 ... 15 cm paksuse kihiga, mis kaetakse
- lintvundament seinte või postide all, ristuvad lindid - üksikvundament toetab üksikut ehitise osa - plaatvundament lausvundament kogu hoone all, kasutatakse suure koormusega ja suhteliselt nõrgale pinnasele rajatud ehitise korral Lintvundament - looduskividest (paekivi, raudkivi) - monteeritavad betoonplokid - betoonist või keramsiitbetoonist väikeplokkidest - soojustatud mitmekihilistest raudbetoonpaneelidest 10 Plaatvundament - suur koormus, suhteliselt nõrk pinnas - vähendab survet pinnasele ja vajumite erinevust - otstarbekas lahendus, väike vundeerimissügavus, vundament vajab soojustamist - ühtne massiivne plaat Drenaaz - katkestab vee kapillaarse tõusu, hoiab pinnase vee põrandast eemal - toru kõrgeim koht peab olema 0,4 m madalamal kui on põranda aluspind ja
29 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Kui tegemist on ühekorruselise “lihtsa” hoonega, seina kõrgus on ~2.5 m, kandvate seinte vahekaugus ei ole suur ja müüritisele toetub kerge (puit)lagi, võib ploki laiuseks olla 150 mm ja seinu on soovitatav jäigastada mittekandvate vaheseintega. Kui hoone on ühe- või pooleteisekorruseline ja vahelagi ehitatakse raudbetoonpaneelidest, siis esimese korruse sein ≥ 200mm. Kahekorruselise hoone puhul (nii viil- kui lamekatuse korral) peab esimese korruse sein olema 250 mm paks, teise korruse võib ehitada 200 mm plokist. Kolmekorruselise hoone korral on seinte paksused üldjuhul järgmised: I korruse müüritis 300 mm, II korrus 250 mm ja III korrus 200 mm. 30 15 Keramsiitbetoonist
6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad Ehitustööde üldmaksumus 24 280 443 kr. Hoone maht 8 665 m3 Kubatuurühiku maksumus 2 802 kr/m3 Hoone üldpindala 1 674,7 m2 Üldpinna maksumus 14 498 kr/m2 1.5 Välisviimistlus Hoone sokkel kaetakse tumehalli polümeerkohviga. Välisseinad on raudbetoonpaneelidest tehase viimistlusega. Betooni sisse segatakse 50% valget tsementi ja veidi musta tooni andvat värvipigmenti. Aknad ja klaasuksed on 3x klaaspakettidest on kirkast klaasist. Akende ja uste lengid-raamid, nagu ka rõdude ja varikatuste kandekonstruktsioonid, aknaplekid, välistrepi käsipuu jm. on tume tooniga. 1.6 Hoone kandekonstruktsioonide kirjeldus Kandvad ehituskonstruktsioonid on projekteeritud lähtuvalt ehitise elueast 50 a.
annaabi.ee 
