Fassaadile planeeriti dekoratiivsed reljeefid ja suur Tallinna linna vapp. Projekti lõplik lahendus sarnanes väga 1907. aastal Berliinis valminud Hebbeli teatriga, sarnased olid nii reljeefid kui ka interjöörid. Teatri arhitektuur oli Tallinna jaoks suhteliselt uudne ja ebaharilik. TEATRIHOONE EHITAMINE Teatrit asus ehitama tol ajal tuntud ehitusmeister Friedrich Hübbe. Müürid said laotud 1909. aasta sügiseks, kui katsetati ka uudseid raudbetoonkonstruktsioone. Hoone valmis täielikult 1910. aasta sügisel.. Teatri kõige tähtsam ruum suur teatrisaal jagunes nelja ossa: 374- kohaline parter, 110-kohaline loozidest koosnev esimene rõdu, 142-kohaline teine rõdu ja 114-kohaline galerii. Sisekujundus oli lihtne ja geomeetriline. Saali seinad olid valged, mööbel oli pruunikas ja loozide äärekatted tehtud rohelisest sametist. Saali valgustasid väikesed, kandilised valgustid. Saksa teater oli ka tehniliselt kaasaegne. Tõusva põrandaga
peamised omadused; Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada: üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja venitatud). Peamised omadused: Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi)
See torn on 59,5 m kõrge ja aja jooksul vajunud 1,85 m vertikaali suhtes kaldu, aga sarruses kasutatud malm oli väga kvaliteetne ja tänapäevani pole selles mingeid roostetamise märke. Sarrus oli ühendatud katusekupliga ja maandatud ning moodustas nii läänemaailma esimese piksevarda, kuigi ei ole selge, kas see oli meelega piksevardana ehitatud. Raudbetoontarind ehk raudbetoonkonstruktsioon on raudbetoonist valmistatud ehituskontruktsioon. Raudbetoonkonstruktsioone kasutakse laialdaselt ehituses, eelkõige tööstusehituses (postid, sõrestikud, paneelid, raamid, suured mahutid, gradiirid, kõrged korstnad). Raudbetoonist valatakse hoonete ja seadmete vundamente, samuti põrandaid. Raudbetoonkonstruktsioonid on levinud silla-, tunneli- ja vesiehitustes. Tehases valmistatud raudbetoontooteid ja elemente nimetatakse monteeritavateks raudbetoonkonstruktsioonideks ehktaribetoonkonstruktsioonideks, ehituspaigal tervikuna
*tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. JOONIS 8.1.2. a- posti sarruskarkass, b- plaadi võrksarrus. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon
vähendada kaitsenurka . 61. Kõrgete ehitiste piksekaitse Üle 100 m kõrgeid objekte võib välk tabada kümneid kordi aastas. Üle 60 m kõrgeid ehitisi võib välk tabada ka küljelt Seepärast on kõrgete ehitiste kaitsmine välgu otsetabamuse eest eriti oluline Kõrge ehitise kaitsmisel kasutatakse paljudest komponentidest (vardad, trossid, võrgud) koosnevaid ja vaadeldavale ehitisele sobivaid välgupüüdursüsteeme. Kuna kõrgehitised sisaldavad metall- ja raudbetoonkonstruktsioone, siis lisaks spetsiaalsetele maandusjuhtidele kasutatakse ka neid konstruktsioone välgupüüdurite maandusjuhtidena. Seepärast peab ehitamisel tagama metallosade kindla ühendamise. Oluline on vältida välgutabamuse korral horisontaalseid pingegradiente. Selleks kasutatakse horisontaalset potentsiaaliühtlustust: igal korrusel või 10...15 m järel ühendatakse omavahel kokku kõik vertikaalsed juhtivad kontuurid (metalltorud, liftirööpad, kaablite metallkestad) ning ka
3. betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 29) Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. 30) MONOLIITNE R/B valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. 31) MONTEERITAV R/B valatakse ja kivistatakse tehases, alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. 32) Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja 33) venitatud). Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 34) RAUDBETOONI OMADUSED 1
*tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja venitatud). Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 8.2. RAUDBETOONI OMADUSED
· tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitneraudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. · Raudbetooni omadused · Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). · Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal.
b – raudbetoontala, milles tõmbejõu võtab vastu sarrus. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon: monoliitseks, monteeritavaks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis pärast betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse tehases. Pärast betooni kivistumist monteeritakse see kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada mitmeti: üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega, ruumiliste karkasssidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud. Vahel võivad need olla ka traadiga seotud. 121 Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoon-konstruktsioonid kahte liiki: 1) tavaline raudbetoon, 2) pingebetoon, mille korral on sarrus eelnevalt välja venitatud. 9.2. Raudbetooni omadused
annaabi.ee 
