plaatkatte paigalduse puhul rippuvale metallkarkassile profiilidest CD 60/27/0,6 mm. Markeerida seintele soovitud lae kõrgus (lae asukoht) ja kinnitada profiilid UD 27/28 sobivate tüübelkruvidega (sammuga 50 cm). Riputustraatide kinnitamine kandva lae külge Märkida kandvale laele riputite asukohad, puurida augud ja kinnitada riputustraadid selleks sobivate kinnitusvahenditega (kiilankrutega raudbetoonile, kruvidega puidule vms). Asetada riputi riputustraadi külge. Kinnitada kandeprofiil (profiil CD 60/27) riputi külge ning fikseerida lukustusklemm. Profiilide kõrguse joondamine tehakse riputite kõrguse muutmisega riputustraatil. Seejärel ühendada hoideprofiilid CD 60/27 kandeprofiilidega ristsidemete abil
Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte paigalduse puhul rippuvale metallkarkassile profiilidest CD 60/27/0,6 mm. Markeerida seintele soovitud lae kõrgus (lae asukoht) ja kinnitada profiilid UD 27/28 sobivate tüübelkruvidega (sammuga 50 cm). Riputustraatide kinnitamine kandva lae külge Märkida kandvale laele riputite asukohad, puurida augud ja kinnitada riputustraadid selleks sobivate kinnitusvahenditega (kiilankrutega raudbetoonile, kruvidega puidule vms). Asetada riputi riputustraadi külge. Kinnitada kandeprofiil (profiil CD 60/27) riputi külge ning fikseerida lukustusklemm. Profiilide kõrguse joondamine tehakse riputite kõrguse muutmisega riputustraadil. Seejärel ühendada hoideprofiilid CD 60/27 kandeprofiilidega ristsidemete abil. Enne plaatide paigaldust kontrollida, et aluskonstruktsioon oleks tasapinnaline.
Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte paigalduse puhul rippuvale metallkarkassile profiilidest CD 60/27/0,6 mm. Markeerida seintele soovitud lae kõrgus (lae asukoht) ja kinnitada profiilid UD 27/28 sobivate tüübelkruvidega (sammuga 50 cm). Riputustraatide kinnitamine kandva lae külge Märkida kandvale laele riputite asukohad, puurida augud ja kinnitada riputustraadid selleks sobivate kinnitusvahenditega (kiilankrutega raudbetoonile, kruvidega puidule vms). Asetada riputi riputustraadi külge. Kinnitada kandeprofiil (profiil CD 60/27) riputi külge ning fikseerida lukustusklemm. Profiilide kõrguse joondamine tehakse riputite kõrguse muutmisega riputustraadil. Seejärel ühendada hoideprofiilid CD 60/27 kandeprofiilidega ristsidemete abil. Enne plaatide paigaldust kontrollida, et aluskonstruktsioon oleks tasapinnaline.
tuleohutusmeetmeid. Teras annab aga parima maksumuslahendi ühekorruselise ehitise või katusesarikate jaoks siis, kui ehitusnormid ei esita kõrgeid tulepüsivusnõudeid ja terast saab kasutada vaid värvitult. Siin ei suuda raudbetoon terasega konkureerida, seda ehk vaid erandina mõne mittetüüpse karkassielemendi puhul. Mõned töövõtjad (eriti väike- või keskmise suurusega firmad) eelistavad teraskarkassi raudbetoonile: see eelistus seondub just tööde kestusega. Projekteerides maksumusefektiivset teraskarkassi, võib arvutuste tegija taotluseks olla terase kaalu vähendamine. Saadav tulemus peab olema siiski kompleksne ja sõltuma ka keevitajate tööst: lõppkokkuvõttes võivad teraskonstruktsioone valmistava firma tootmiskulud neelata kogu arvutusliku materjalide säästu. Kui projektil on insener-konsultant, siis võib maksumusplaanija töötada koos temaga, et koostada vastavad maksumusarvutused
− Pragude tekkimise võimalus (välditav pingbetooni kasutamisega). − Monoliitse raudbetooni korral betoonitööde kallinemine talvetingimustes (vajadus kaitsta värsket betooni läbikülmumise eest). 4 Märkusi raudbetooni arenguloost Raudbetooni tekkimise majandulikud eeldused kujunesid välja 19. saj. keskpaigaks, kui oli küllaldaselt välja arenenud raudbetooni põhikomponentide – portlandtsemendi ja valtsterase – tootmine. Raudbetoonile eelnes sajandi esimesel poolel betooni tehnoloogia areng ja betoon- tehiskivide kasutamine. Esimeseks teadaolevaks raudbetoonkonstruktsioonis võib lugeda 1850.a. Lambot’ valmistatud paati, mis oli välja pandud 1854.a. Pariisi Maailmanäitusel. Ligikaudu samal ajal tekkis mõte siduda betoon ja teras tulekindlaks paindele töötavaks ehitusmaterjaliks (ameeriklane T. Hyatt). 1861.a. kirjeldas raudbetooni omadusi prantslane Fr. Coignet. Vaatamata raudbetooni
Pragude tekkimise võimalus (välditav pingbetooni kasutamisega). Monoliitse raudbetooni korral betoonitööde kallinemine talvetingimustes (vajadus kaitsta värsket betooni läbikülmumise eest). 4 Märkusi raudbetooni arenguloost Raudbetooni tekkimise majandulikud eeldused kujunesid välja 19. saj. keskpaigaks, kui oli küllaldaselt välja arenenud raudbetooni põhikomponentide portlandtsemendi ja valtsterase tootmine. Raudbetoonile eelnes sajandi esimesel poolel betooni tehnoloogia areng ja betoon- tehiskivide kasutamine. Esimeseks teadaolevaks raudbetoonkonstruktsioonis võib lugeda 1850.a. Lambot' valmistatud paati, mis oli välja pandud 1854.a. Pariisi Maailmanäitusel. Ligikaudu samal ajal tekkis mõte siduda betoon ja teras tulekindlaks paindele töötavaks ehitusmaterjaliks (ameeriklane T. Hyatt). 1861.a. kirjeldas raudbetooni omadusi prantslane Fr. Coignet. Vaatamata raudbetooni
annaabi.ee 
