projektidega ehitiste projekteerimise valdkonnas ning mul on tihti huvitav olnud, mis nõuded peavad täitma minu poolt projekteeritud kandvad tarindid. Vaadeldes EN- standardid täpsemalt tekib mul huvi, miks on erinevate olukordade jaoks erinavad parameetrid ja tegurid olemas ning kust tekivad need arvud, kas katsetest võetud, statistikast kokkuvõetud või standardi autorite kogemusest tekinud. Oma essees mina arutlen oma töökogemuse järgi selle üle, mis on projekteeritava raudbetoonelemendi ehk konstruktsiooni nõuded. Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine on täpselt sätestatud rahvusvahelises EN-1992 standartis (projekteerijate seas kasutatakse nimetus Eurocode 2), Eesti Vabariigi EVS-EN-1992 standardis, EN-1991 ja EVS-EN-1991 standardis. Eesti Vabariigi EVS standardite sisu ja mõisted on täpselt samad nagu EN-standardites. Standart Eurocode 2 defineerib eelkõige raudnbetoonkonstruktsiooni
- painutatud element, kus domineerib paindemoment M, tavaliselt esineb ka põikjõud V; - surutud element, kus domineerib normaaljõud N, ekstsentriliselt surutud elemendis esineb ka M. Võib esineda V - tõmmatud element, domineerib normaaljõud N, ekstsentriliselt tõmmatud elemendis esineb ka M. - väänatud elemendis esineb kas puhas vääne (mõjub vaid väändemoment T), või vääne koos paindemomendi ja põikjõuga. Raudbetoonelemendi purunemisele eelneb pragude tekkimine. Tavaliselt üks neist määrab ära ka purunemislõike. Painutatud element puruneb kas normaallõikes (M-i toimel) või kaldlõikes (V või M toimel) (vt. joonis a), surutud elemendi purunemine toimub normaallõikes (purunemisega kaasnevad pikipraod) (vt. joonis b), tõmmatud element puruneb normaallõikes (vt. joonis c). Väänatud elemendi purunemine leiab aset mingis ruumilises lõikes (vt. joonis d). 21. Painutatud elemendi pingestaadiumid
..12,5) nõrgalt aluseliseks või neutraalseks (pH < 9): Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O. 17. Milles seisneb karboniseerumise kahjulik mõju? Terassarrus korrodeerub ja betooni kaitsekiht võib praguneda või lõpuks ka puruneda (mureneda) ja eemalduda (pudeneda) Peale kaitsekihi eemaldumist intensiivistub terase korrosioon veelgi. Terase korrosiooni tagajärjel väheneb sarrusvarda ja betooni vaheline nake, ning ühtlasi konstruktsiooni kandevõime. Peale kaitsekihi eemaldumist väheneb ka raudbetoonelemendi tulekaitse. 18. Kuidas saab karboniseerumise astet määrata? Fenoolftaleiiniga- happesusindikaator, mis aluselises lahuses on roosakaspunase värvusega, happelises või neutraalses lahuses värvusetu. Või laboris täpsemalt, milleks puuritakse välja kärn (või puuriga puru) 19. Kuidas avaldab karboniseerumine mõju betoonis olevale armatuurile Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel,
- painutatud element, kus domineerib paindemoment M, tavaliselt esineb ka põikjõud V; - surutud element, kus domineerib normaaljõud N, ekstsentriliselt surutud elemendis esineb ka M. Küllalt sageli võib esineda ka V, mille mõju harilikult ei ole eriti oluline; - tõmmatud element, domineerib normaaljõud N, ekstsentriliselt tõmmatud elemendis esineb ka M. - väänatud elemendis esineb kas puhas vääne (mõjub vaid väändemoment T), või vääne koos paindemomendi ja põikjõuga. Raudbetoonelemendi purunemisele eelneb pragude tekkimine. Tavaliselt üks neist määrab ära ka purunemislõike. Painutatud elemendit puruneb kas normaallõikes (M-i toimel) või kaldlõikes (V või M toimel) [vt. joonis 1.1(a)], surutud elemendi purunemine toimub normaallõikes (purunemisega kaasne- Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 27 vad pikipraod) [vt. joonis 1.1(b)], tõmmatud element puruneb normaallõikes [vt. joonis 1.1(c)].
- painutatud element, kus domineerib paindemoment M, tavaliselt esineb ka põikjõud V; - surutud element, kus domineerib normaaljõud N, ekstsentriliselt surutud elemendis esineb ka M. Küllalt sageli võib esineda ka V, mille mõju harilikult ei ole eriti oluline; - tõmmatud element, domineerib normaaljõud N, ekstsentriliselt tõmmatud elemendis esineb ka M. - väänatud elemendis esineb kas puhas vääne (mõjub vaid väändemoment T), või vääne koos paindemomendi ja põikjõuga. Raudbetoonelemendi purunemisele eelneb pragude tekkimine. Tavaliselt üks neist määrab ära ka purunemislõike. Painutatud elemendit puruneb kas normaallõikes (M-i toimel) või kaldlõikes (V või M toimel) [vt. joonis 1.1(a)], surutud elemendi purunemine toimub normaallõikes (purunemisega kaasne- Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 27 vad pikipraod) [vt. joonis 1.1(b)], tõmmatud element puruneb normaallõikes [vt. joonis 1.1(c)].
suurema m~o~ otmetega v¨ahendan p~ oikaramtuuri samm teguriga 0,6: · III korrusel -- 240 · 0, 6 = 144mm valin smmuks 140mm · II korrusel -- 240 · 0, 6 = 144mm valin smmuks 140mm · I korrusel -- 400 · 0, 6 = 240mm valin smmuks 240mm Pikiarmatuuri u ¨lekattej¨ atku kohal paigaldan v¨ahemalt 3 p~oikarmatuuri. 6 Vundamendi arvutus 6.1 Koormused vundamendile Vundamendi kui raudbetoonelemendi tugevusarvutusel sellele m~ojuv arvutuskoormus on v~ordne esimese korruse postis m~ ojuva arvutusliku survej~ouga: FSd = NEd,I = 2339, 2kN (316) Pinnase tugevusarvutusega m¨a¨aratava vundamenditalla vajaliku pindala leidmisel tuleb ar- vutuskoormus arvutada kasutades eelmisest erinevaid osavarutegureid: g = 1, 0 ja q = 1, 3.
annaabi.ee 
