maksimaalse piimatoodangu. Emise piimatoodangut mõjutavad tegurid: Põrsaste arv pesakonnas, emiste söötmistase ja vanus (poegimiskord), keskkonna (lauda) temperatuur, emise kehavarude suurus laktatsiooni algul. Emise piimatoodang ja selle koostis muutub kogu laktatsiooniperioodi jooksul. 4) Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine. Põrsad vajavad esimesel paaril elunädalal 5–7 mg rauda päevas. Emisepiim ei rahulda põrsaste rauatarvet. Rauda vajab põrsas vere hemoglobiini moodustamiseks. Põrsaste vere normaalne hemoglobiinisisaldus on 10–12 g/dl. Selle vähenemine 8 grammini põhjustab aneemiat, suuremal vähenemisel põrsas hukkub. Juba esimese elunädala lõpul tekib põrsastel rauavaegus, mis põhjustab aneemiat. Põrsaste rauatarvet on võimalik rahuldada ka joogivette lisatud rauasooladega. Et need joogivees ei sadestuks, tuleb lahus stabiliseerida viinhappega. Rauavett joodetakse künast ja
ja tiinete sigalasse ja põrsad võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigalat kasutatakse ainult poegimiseks ja see alati enne uusi emiseid puhastatakse. SIGADE PIDAMINE *Normaalne põrsas kaalub sündides 1,2-1,5 kg. *Kahe kuuga 16-18kg- sellistel sigadel rohkem tailiha ja vähem pekki ja lihtsam nuumata, läheb vähem sööta. *Noorte põrsaste ainevahetus kiirem. Emisepiim-põrsaste peamiseks söögiks, kust saab kõik vajaliku peale raua ja vee. Põrsaste rauatarve-vajavad 5-7mg rauatarvet päevas, muidu tekib aneemia. Saavad rohust. Põrsaste jootmine-vajavad lisaks emisepiimale vett. Emis annab imetades ööpäevas 7-8 kg piima. PÕRSASTE VÕÕRUTAMISAEGSEST VANUSEST Majanduslikult tulus võõrutada põrsad võimalikult varakult, et emis saaks uuesti tiinestuda. Mida varem põrsad võõrustatakse, seda sarnased peab olema nende sööt emisepiimale. Tänapäeval takistab varajast võõrustamist põrsasöötude kõrge hind. Põrsaid on lubatud emisest eraldada
võib emiste piimas kõikuda kahekordselt. Põrsad kasvavad normaalselt, kui nad saavad emisepiima esimestel päevadel 125–150 g, hiljem 500–600 g päevas, 1 kg juurdekasvu kohta kulub 2,5–5 kg piima (emisepiima koostis võib tugevasti varieeruda). Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine Põrsaste rauatarve. Põrsad vajavad esimesel paaril elunädalal 5–7 mg rauda päevas. Emisepiim (2,4 mg/kg) ei rahulda põrsaste rauatarvet. Juba esimese elunädala lõpul tekib põrsastel rauavaegus, mis põhjustab aneemiat. Rauda vajab põrsas vere hemoglobiini moodustamiseks, mis on erütrotsüütide peamine koostisosa. Põrsaste vere normaalne hemoglobiinisisaldus on 10–12 g/dl. Selle vähenemine 8 grammini põhjustab aneemiat, suuremal vähenemisel põrsas hukkub. Juba esimesel elunädalal tekib põrsal rauavaegusest tingitud aneemia. Põrsa nahk kaotab roosaka
Piimatoodangu maksimum saabub emistel 4. laktatsiooninädalal. Piimakust mõjutavad: põrsaste arv pesakonnas, emiste söötmistase ja vanus (poegimiskord), keskkonna (lauda) temperatuur, emise kehavarude suurus laktatsiooni algul. Emise piimatoodang ja selle koostis muutub kogu laktatsiooniperioodi jooksul. Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine. Põrsad vajavad esimesel paaril elunädalal 5–7 mg rauda päevas. Emisepiim ei rahulda põrsaste rauatarvet. Rauda vajab põrsas vere hemoglobiini moodustamiseks. Juba esimese elunädala lõpul tekib põrsastel rauavaegus, mis põhjustab aneemiat. Põrsad peavad vett saama alates 4.–5. elupäevast soovi järgi. Vett vahetada vähemalt 2 korda päevas. Künad või jooturid. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine. Tagada mikrokliima, nõuetekohane sulg ja õige söötmine. Võõrdepõrsad peetakse rühmasulus. Optimaalne võõrdepõrsaste arv sulus võib ulatuda 20-ni.
Päramised peaksid tulema ära 18 KALAKASVATUSE ERIALA 0,5-3 tundi pärast viimase põrsa sündimist. Ja optimaalne aeg kahe põrsa väljutuse vahel on kuni 0,5 tundi. Kui emis on poeginud, vahetatakse määrdunud allapanu. Normaalne sündinud põrsas kaalub 1,2...1,5 kg. Kuna põrsal langeb kehatemperatuur pärast sünimist, tuleb tagada põrsastele lisasoojusallikas. Kuna emapiim ei taga rauatarvet, tekib põrsatel juba esimestele nädalatel aneemia, mistõttu tuleb lisaks süstida rauapreparaate. Lisaks emapiimale vajavad põrsad ka vett, seda antakse soovi järgi. Kui emis peaks mingil põhjusel hukkuma või olema piimatu, siis tuleb põrsad paigutada teiste emiste alla, kui see pole võimalik siis võib anda põrsastele ka lehma ternest, mis on koostiselt lähedane emise omale. Põrsaid võib sööta ka lehmapiimaga, aga
annaabi.ee 
