Kanga kudumine · Pronksi- ja rauaaeg (II at.e.Kr-I at.) o Pronksiaeg-pronksi kasutuselevõtt Rajati kindlustatud asulad(asva asula, saaremaal) Matmine-kivikirstkalmed-laip, ehted kaasa Kasutusele võeti ader Habeme ajamine o Rauaaeg-raua kasutuselevõtt Eestis 500 a e.Kr Rauasulatamine soomaagist Matmine-tarandkalmed-tuhk Ehted-merevaik Põlispõllundus arenes(oder,kaer,nisu ja rukis) Suur rahvasterändamine, mille käigus hukkus kokku Lääne-Rooma keisririik 476.a. Ebastabiilsus, sõjad Euroopas, muutis Eesti eluolu · Muinasaja lõpp o Kroonikad: Läti-Henriku kroonika,
väljendusviis erineb Aafrika traditsioonilise kunsti laadist JORUBAD · Panus Troopilise Aafrika kultuurile väga suur, eriti muusikas ja skulptuuris · Linnriigid tekkisid põhiliselt 11.-12. sajandil · Põha linn Ife, oli olemas juba 8. sajandil. 13. sajandil oli see juba suurlinn- seda ümbritses muldvall ja kraav, savist majades veevärk, peatänavaid katsid keraamilised plaadid, linna südames valitsejaloss · Rauasulatamine ja töötlemine, millest valmistati kultusesemeid · Eriti hinnatud oli vask, mida toodi sisse Põhja-Aafrikast · Pronksivalu · Pronks- ja terrakotakujud. Jumalad, kuningad, õukondlased, auväärsed esivanemad, mis olid algselt mõeldud altarite kaunistamiseks · Skulptuurid erinesid taaskord traditsioonilisest Aafrika kunstist GHANA · Asus Senegali ja Nigeru jõe vahel · Suured kullavarud · Kumbi- Saleh'-Lääne-Aafrika suurim linn. Koosnes
aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Perioodi nimi tuleneb Saaremaa tolleaegse keskuse Asva nimest. Seljak, millel asula paikneb, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Tänaseks on meri siit taganenud mitme kilomeetri kaugusele, kunagist rannaasulat meenutab paik vaid kevadeti suurvee ajal. 10.Kust ja millisest ajajärgust on pärit vanimad raudriistad? Rauasulatamine eestis. Vastus. U 500 eKr, naaberaladelt. Eelrooma rauaaeg. Raua sulatamine- soorauamaak 11. Iseloomusta kivikirstkalmeid ja laevkalmeid, matmiskombed. Vastus. Kivikristkalme konstruktsiooniks oli suuremates kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskelel laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, aga sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps.
Rauasaatmemägedena. 1988. aastal tehti seal esimene katse esivanemate eeskujul soomaagist rauda sulatada, tulemuseks oli 680 g rauda, 1990 saadi seda juba rohkem kui kaks kilogrammi. Et maagist rauda sulatada, oli vaja saavutada kõrge temperatuur ja lisada oksiide taandav komponent. Kõige paremini sobis selleks puusüsi, mida saadi puidu (männi või kase) põletamisel hapnikuvaeguses miiliaukudes või -kuhjades. Rauasulatamine toimus liiva ja kivipuruga segatud savist seintega ahjudes, mida on leitud kahte tüüpi: maapealsed ja pooleldi maasse süvendatud. Soomaak ja süsi laoti vaheldumisi koldesse koos mõningase koguse lubjakiviga (räbu tekitaja) ning kaeti saviga. Põletamine kestis ummuksis kolm ööpäeva. Ahju tuli pidevalt lõõtsade abil anda õhku. Esiisade kolletes saadi puusöega temperatuur ligi tuhat kraadi, mis andis nn. käsnaraua. Soomaagist redutseeritud raud vajus põletuskolde põhja
soodustas pärisorjuse puudumine. Ainulaadne laevatavate jõgede ja kanalite võrk kindlustas enne raudteede rajamist tõhusta tooraine ning kaupade liikumise. Kuidas tekkis Inglismaal tööstuslik pööre? Põhjalikud muutused toimusid kõigepealt Inglismaa peamistes majandusharudes- söe- ja tekstiilitööstuses. Kuni 18. sajandini oli peamiseks masinate ehitamise materjalik puit. Tugevama materjali raua kasutamist piiras asjaolu, et seda tuli suurel kuumusel rauamaagist sulatada. Rauasulatamine üksnes tulepuudega osutus võimatuks, kuna metsa ei jätkunud. Seetõttu hakati ühe enam kasutama sütt, mis tuli maapõues välja kaevata. Paljud leiutised püüdsid eeskätt tööd kaevandustes ohutumaks muuta. Nii leiutati veepumbad ja ohutu kaevurilamp. Milline mõju oli leiutistel ühiskonna arengule? (positiivne) Ketrus ja kudumismasina leiutamine 18. sajandil pani aluse tekstiilitööstusele, mis muutus peagi Inglismaa üheks peamiseks koostisosaks. (Inglismaa) James Watti 1765
Kuningavöimu tugevdamist toetasid nii rahvahulk kui parlament, sest sooviti kodusödade löppemist. MAJANDUSLIK ARENG Inglismaa majanduses arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted. Inglismaa jäi kaubateede sölmpunktiks Atlandi ooleani ning Läänemere vahele. Hoogustus laevaehitus ja arenes meresöit, tänu sellele laienes ka inimeste silmaring. Tootmise alal muutus oluliseks manufaktuurtööstus, mis haaras erinevaid valdkondi rauasulatamine, klaasi- ja seebitootmine, veeti välja tina ja pliid. Eriti möjutas aga Inglismaa majandust kalevitööstus, mis suurendas järsult nöudmist lambavilla kui kalevi tooraine järele. Nüüd hakkas lambakasvatus laienema. Seetöttu aeti talupojad nende maadelt ära ning hakati lambaid kasvatama. Lammaste karjamaad piirati tarade, hekkide vöi kraavidega. Kogu seda protsessi hakati nimetama tarastamiseks. Talupojad jäid aga tööta ning vaesusid ehk pauperiseerusid
dünastia, mille esimene kuningas oli Henry7(1485-1509). Asus tugevdama kuningavõimu, oluline samm oli feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503.a. Nende laialisaatmise ajaks loodi järelvalve nn tähekoda. Pooldati võimu tugevdamist sest ei tahetud kodusõdasid. Maj areng- 16.saj arenesid kiirelt kapitalistlikud suhted. Laevaehitus ning arenes meresõit. Manufaktuuritööstus: rauasulatamine, klaasi ja seebi tootmine. Lambakasvatus, suured maalapid lammastele(tarastamine), paljud kaotasid töö sest lambakasvatus ei vajanud tööjõudu. Varastati, uued reeglid: vahele jäädes said karistada, 3's kord tapeti. Henry VIII(1509-1547) henry7 poeg. Toetas isa ideid. Õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renesansskultuurist, rajajaks Geoffrey Chauceri. Humanismi keskus Oxfordi ülikool. Hans Holben noorem- kunstnik õukonnas, portreemaalid silmapaistvatest inglastest
India kuulus külma sõja ajal mitteühinemisliikumise riikide hulka Indial ja Pakistanil on mõlemal tuumarelvad. (Sõda võib tekkida Mohammadi habemekarvast); HIINA RAHVAVABARIIK ● 1949 sai mandri-Hiinast kommunistlik riik; ● Hiina RV juhiks sai Mao Zedong; Hiina kampaaniad ● 1957– Las õitseda sada lille; Suur Hüpe 1958–1960 ● Hiina areneb 5 aastaga sama kiiresti kui muu maailm 10 aastaga; ● Põlluharimine ühendati metallurgiaga; ● Rauasulatamine; ● Suure Hüppe tagajärjed: ○ Näljahäda (hukkunuid 23–42 milj.); ○ Varblaste hävitamise kampaania; ○ Mao Zedong taandus mõneks ajaks; ● Varblased Kultuuri revolutsioon 1966 ● Vana ja võõra hävitamine; ● (vana usu sümbolid põletatakse ja hävitatakse. Samuti lõhuti muuseumeid jne.); ● kohustuslikuks saab väike punane raamat. Mao Zedongi tsitaatide kogumik. Mis pidi olema olemas igal hiinlasel; Dazibao
annaabi.ee 
