setitavad selle. Neutraliseerimist kasutatakse, kui vee pH erineb oluliselt 7-st. Happelise vee neutraliseerimiseks kasutatakse lubjakivi, lupja, seebikivi ja soodat, aluselise vee neutraliseerimiseks CO2 ja erinevaid happeid. Oksüdatsioon ja taandamine kujutavad endas hapendamist klooriühendite, vesinikperoksiidi või kaaliumpermanganaadiga ning taandamist vääveldioksiidi, naatriumvesiniksulfiti või rauasooladega. Desinfitseerimisel hävitatakse patogeensed või muul viisil ohtlikud mikroorganismid. Vanasti kasutati selleks kloori, kuid tänapäevaks on mõistetud, et see on ohtlik, ning kasutatakse hoopis osooni ja UV-kiirgust. 16 11. Aktiivmudaprotsess - aeroobne biopuhastusprotsess - Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja
Põrsad vajavad esimesel paaril elunädalal 5–7 mg rauda päevas. Emisepiim ei rahulda põrsaste rauatarvet. Rauda vajab põrsas vere hemoglobiini moodustamiseks. Põrsaste vere normaalne hemoglobiinisisaldus on 10–12 g/dl. Selle vähenemine 8 grammini põhjustab aneemiat, suuremal vähenemisel põrsas hukkub. Juba esimese elunädala lõpul tekib põrsastel rauavaegus, mis põhjustab aneemiat. Põrsaste rauatarvet on võimalik rahuldada ka joogivette lisatud rauasooladega. Et need joogivees ei sadestuks, tuleb lahus stabiliseerida viinhappega. Rauavett joodetakse künast ja seda vahetatakse paar korda päevas. Raua manustamine udarale määrituna või põrsastele suhu antuna on töömahukas ja ei õigusta end. Põrsaste jootmine Põrsad vajavad vaatamata piima veerikkusele ka vett. Ainult emisepiimaga ei ole võimalik rahuldada põrsaste veetarvet. Vett peavad nad saama alates 4.–5. elupäevast soovi järgi.
Kui põrsaid hakatakse lisasöödaga söötma suhteliselt hilja (alles 2. elukuul), tuleks rauapreparaati süstida veel üks kord. Aneemia esineb sigalas kasvavatel põrsastel. Kui imetavaid emiseid peetakse suvelaagris, tuhnivad põrsad mulda, kust saavad rauda. Rauapreparaatide puudusel tuleb varuda murumättaid ja panna põrsastele sulgu. Põrsaste rauatarvet on võimalik rahuldada ka joogivette lisatud rauasooladega. Et need joogivees ei sadestuks, tuleb lahus stabiliseerida viinhappega. Pangetäie vee kohta tuleb võtta 10 g viinhapet ja 15 g raudsulfaati. Rauavett joodetakse künast ja seda vahetatakse paar korda päevas. Raua manustamine udarale määrituna või põrsastele suhu antuna on töömahukas ja ei õigusta end. Põrsaste jootmine. Põrsad vajavad vaatamata piima veerikkusele ka vett. Ainult emisepiimaga ei
ENTEROKOKKIDE SAMASTAMINE. Aluseks on iseloomulik kasv veriagaril, lateksaglutinatsioonireaktsioon. Enterokokke aitab eristada teistest bakteritest võime kasvada sappi sisaldavatel söötmetel. Lisaks hüdrolüüsivad nad eskuliini, tekitades eskuletiini, mis rauasooladega annab musta värvi. Viimane reaktsioon võib ilmneda rohke inokulaadi olemasolul 15-20 minuti jooksul, tavaliselt võtab küll aega 3-4 tundi. ANTIBIOOTIKUMTUNDLIKKUSE MÄÄRAMINE. Üldreeglina farüngiidi puhul ei määrata S. pyogenes’e resistentsust. Viimasel ajal tsirkuleerivad maailmas siiski makroliidresistentsed A grupi streptokokid.
suundadesse avanevast huulõiest, mille putkeosa põhjas on nektar. Nektar on kätte- saadav vaid pikasuistele tolmeldajatele 3-5 päeva jooksul. Õitseb juunis ja juulis. Viljaks on kolmetahuline kupar, esineb puist- ja vesilevi. Seeme võib ujuda üle aasta, enne kui idaneb. Paljuneb risoomiga ja seemnetega. Kasutamine: kuivatatud õitest saadi äädika abil kollast värvainet. Risoomi kasutati naha parkimisel, kuna sisaldab tanniine. Risoomist saab koos rauasooladega tinti ja musta värvi. Taim sobib istutamiseks dekoratiivtaimena tiikide ja basseinide äärde. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Raiestikel erineb liigiline koosseis vähe, valdavad tarnad ja kõrrelised. Metsauuenemine toimub põhiliselt sookasega. Levik. Rohkem Lääne-, Edela- ja Kesk-Eestis. Tähtsamad taimekooslused: madalsoo-kaasik, madalsoo-männik ja madalsoo-kuusik. KAITSTAVAD TAIMELIIGID MADALSOOS
annaabi.ee 
