Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Elektrokeemiline korrosioon korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks kontaktis olevat
Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud................................................................................................2 Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist
Tähtsaimad korrosiooniliigid on: 1) Keemilini korrosioon 2) Elektrokeemiline korrosioon 3) Biokorrosioon lKeemiline korrosioon Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. lElektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult
Raua kaitsmiseks on olemas ka korrosioonitõrjed. Korrosiooni liigid Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus)
kiireneb) ja radioaktiivsest kiirgusest TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID • Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud • Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks
Tähtsamad korrosiooniliigid mehhanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult
2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemiline korrosioon Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, mis ei juhi elektrivoolu, kõige sagedamini hapnikuga ning tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini protsess kulgeb. Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilist korrosiooni esineb sisepõlemismootorite detailidel, elektrisoojendite kütteelementidel, summutites, heitgaaside torustikes jm. Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina, näiteks soolade, hapete, leeliste lahused. Siia kuuluvad korrosioon pinnases või atmosfääris.
· biokorrosioon. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus, ilma niiskuse juurdepääsuta): 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid, gaasi väljalasketorud jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte)
Tähtsamad korrosiooniliigid mehhanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati
NB! Korrosiooniprotsessi iseloomu järgi jaotatakse protsessid: 1) keemiliseks ja 2) elektrokeemiliseks korrosiooniks. 3. Keemiline korrosioon Toimub kuivades gaasides või mitteelektrolüütides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgemal temperatuuril tekib raua pinnale oksiidikile, mis koosneb mitmesugstest oksiididest (FeO, Fe2O3, Fe3O4). Oksiidikile on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud, seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemiline korrosioon esineb näiteks gaasiturbiini labidates, reaktiivmootori düüsides, sisepõlemismootori silindrites jm. 4. Elektrokeemiline korrosioon Võtab osa kaks metalli ja elektrolüüt. Elektrokeemiline korrosioon ehk galvaaniline korrosion on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kuikaks erinevat metalli, näiteks raud ja vask on kontaktsi
1. Keemiline korrosioon: mõiste, näited Toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes (orgaanilistes) vedelikes (naftasaadused, bensiin), kusjuures metallid reageerivad otseselt keskkonna komponentidega või oksüdeerijatega, ei teki elektrivoolu Raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. 1. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited Toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Toimub soolade, hapete, leeliste lahuses. Korrosioon pinnases
Korrosiooni klassifikatsioon: 1)keemiline korr toim kõrgematel temp-del reag 13 Keemia ja materjaliõpetus gaaside ja aurudega ilma elektrolüüdi osavõtuta. N:raua korr kuivas õhus. Kõrgemal temp tekib raua pinnale oksiidikile (FeO, Fe203, Fe304), mis on poorne ja habras, sisald lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprots seni kuni kogu met on korrodeerunud. Keemiline korr kujutab endast metalli vahetut ühinemist kk mingi ainega, nt õhuhapnikuga (4Fe+3O2=2Fe2O3). Keemil korr-le alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, gaasi väljavoolutorud. 2)elektrokeemiline korr- toim metallidel elektrolüüdi lahuste osalusel, tek galvaanielement: kui kaks erinevat met on kontaktis elektrolüüdi lahusega N:
erosioonset hävinemist ümbritseva keskkonna toimel. Looduses: atmosfäär, vesi, vee ja atmosfääri liikumine. Tehiskeskkonnas: teised materjalid, kemikaalide lahused, gaasilised ained, aurud, temp. ja mehaanil mõjutused. 1)keemiline korrosioon toimub kõrgematel temp-del reageerimisel gaaside ja aurudega ilma elektrolüüdi osavõtuta. Nt: raua korrosioon kuivas õhus. Kõrgemal temp. tekib raua pinnale oksiidikile (FeO, Fe203, Fe304), mis on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni kuni kogu metall on korrodeerunud. Keemiline korr. kujutab endast metalli vahetut ühinemist keskkonna mingi ainega, nt õhuhapnikuga (4Fe+3O2=2Fe2O3). Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, gaasi väljavoolutorud. 2)elektrokeemiline korr - toimub metallidel elektrolüüdi lahuste osalusel, tekib galvaanielement: kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdilahusega Nt:
annaabi.ee 
