häid ja vastupidavaid laevu. Tegevusvaldkonnad: meremehed, röövlid, kaupmehed, maadeavastajad. Usund: loodusesemete austamine, esivanemate hingede austamine (hauda kaasa relvad, tööriistad, orjad; Valhalla võitlejate riik, kuhu satub pärast surma.), päikesekultus, taevajumal Thor (punase habemega vanamees, piksejumal, tema päev on neljapäev, siis ei tohi teha mürarikkaid töid.) Vanimad Briti rahvad:Keldi jõudsid suurbrit. u 10 ekr. Osav rauakasutajad. Rom. jõuavad Brita saarele 1saj pkr. Caesariga. Ehit. Hadrianuse valli- kindlustusvöönd. Roml kontakt keltidega,ei suuda neid romaniseerida nii nagu gallialasi. Rom kutsus 5saj väed Britast ära, toimub germ.hõimude mass tungimine Britasse. keldid visa vastupanuga. 7saj keldid surutud äärealadele. Kunn Arthur võitleb germ.hõimudega, võidab lahinguid. Suurbritas hakkavad kuj. Anglosaks. riigid. Normannid nõuavad peale anglosaksi kunni surma trooni, sest William Vallutaja tema sugul.
elevandipuuluust plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Kaanon kehtiv mõõtmetenorm. Hüdria kolme käepidemega veenu. Amfora kahe sangaga nõu veinihoidmiseks Krateer lai nõu, milles segati vett ja veini. Etruski kunst · Etruki kultuur levis 8-3 saj eKr, praeguse Itaalia keskosas. · Etruskid olid osavad pronksi, kulla ja rauakasutajad. · Nad võtsid vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist · Enamik haudu asub suute rühmadena , surnutelinnadena. · Etruskid lasid end tuhastada. Tuhk pandi savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surno portree. Tähtsamate inimeste tuhk savist või kivist sakrofaagides, millel kujutati lahunud pooleldi istuvas asendis. · Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud illusoorseid uksi, aknaid jne
kattub. Ca 2000 eKr läksid liikvele indoeurooplased. 1. aastatuhandel eKr jõudsid osad indoeurooplastest (keldid) ka Euroopasse. Paari sajandi möödudes oli keltide asustus Lääne-Euroopas väga suur (http://www.bbc.co.uk/wales/history/sites/celts/images/celtmap.gif). Nii kiire leviku põhjuseks tuuakse seda, et keldid olid osavad rauakasutajad, millest valmistasid häid tööriistu. Nii suurenes viljasaak, suudeti toita ära järjest rohkem inimesi, see omakorda põhjustas ülerahvastatuse ja keltide asustuse laienemise Euroopas. 4. saj. eKr. pidurdasid keltide asustuse laienemist lõunapoole roomlased (nn hanelugu)
· Huntington tsivilisatsioonide kokkupõrked ei ole igavesed; ei sõdi riigid, vaid tsivilisatsioonid 4. Vana-Idamaad · Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad; paljude asjade esmaleiutajad: kiilkiri, ratas, linnade ehitajad; kõrge kultuuritasemega rahvas eepos ,,Gilgames". Asukoht: Mesopotaamia lõunaosa · Akadlased sumerite kultuuri edasikandjad; akadi keel oma aja lingua franca. · Hetiidid lüliks Vana-Idamaade ja Egiptuse vahel; olid esimesed rauakasutajad; eristasid seadustes tahtlikke kuritegusid · Foiniiklased head meresõitjad; rajasid kolooniaid; tähestiku loojad · Egiptus: 1) Vana Riik (27.-21.saj eKr) sisemine ühtsus isoleeritus kujunes ühtsem religioon; rõhutati vaarao jumalikkust püramiidid (üle 50) sisesegaduste tõttu riik lagunes 2) Uus Riik (16.-11.saj eKr) hüksoslased tõrjuti välja välise võimu hiilgeaeg armee loomine Hatsepsut
· Babüloni rippaiad - üks vanaaja seitsmest maailmaimest, ehitati Nebukadnetsar II käsul naise palvel kunstlik mägi koos roheliste aedadega. · Peajumal Mardukile pühendatud tempel - Indoeurooplased Indoeurooplaste algkodu, kuhu liikuma hakati · Algkodu on Musta mere ja Kaspia mere ,,kohal" Hetiitide tähtsus ajaloos · Olid ühendajaks Vana-Idamaade ja Euroopa vahel, olid esimesed rauakasutajad ning eristasid seadustes tahtlikke kuritegusid. Pärsia riik · Kujunes suurriigiks 6. saj-ks eKr, vallutades Mesopotaamia, Egiptuse ja India alad. Kyros II - oli peamine riigipiiride laiendaja Dareios I - riigi ,,korrastaja" Xerxes - Kreeka-Pärsia sõdade algataja. Alasid tahetakse strateegilistel eesmärkidel (parem väljapääs Vahemerele). Lõpptulemusena ei suudeta Kreeka alasid vallutada. · Hästi korraldatud riigi tunnused:
Saagad käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Normannidena tunti viikingeid Lääne-Euroopas (sõnast "põhi"), seevastu Ida-Euroopas olid nad varjaagid. 5. Suurbritannia (§8): kuidas on arengut mõjutanud keldid, roomlased, anglosaksid, normannid. Hadrianuse vall, Hastingsi lahing, kuningas Arthur, William Vallutaja Keldid jõudsid Suurbritanniasse umbes 10 saj e.Kr, keldid olid osavad rauakasutajad. Nende relvad, ehted ja tööriistad olid hinnas igalpool. Täiendasid atra, leiutasid käsikivi ja vikati. Roomlased jõuavad saarele 1. saj p.Kr Caesariga eesotsas. Ehitakse Hadrianuse vall - läbi kogu saare kulgev kindlustusvöönd. Roomlastel tekkis kontakt kelti, kuid ei suutnud romaniseeruda neid nii nagu gallialasi. Roomlaste tugipunktideks on nende linnad ja asulad. Rooma riik kutsus leegionid 5. saj väed Britanniast ära. 5. saj toimub germaani hõimude massiline tungimine
annaabi.ee 
