Liblikad Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) Eesti liblikaliste sugukonnad Eistekedriklased Hepialidae Karuslased Arctiidae Kireslased Zygaenidae Klaastiiblased Sesiidae Koerlibliklased Nymphalidae Koilased Tineidae Leediklased Pyralidae Mähkurlased Tortricidae Märslased Psychidae Pisitiiblased Micropterygidae Punnpealased Hesperiidae Põualibliklased Pieridae Ratsulibliklased Papilionidae Siidikedriklased Bombycidae Silmiklased Satyridae Sinilibliklased Lycaeniidae Surulased Sphingidae Tutlased Notodontidae Udeselglased Thyatiridae Vaksiklased Geometridae Öölased Noctuidae Suur- ja pisiliblikad Suuruse järgi jaotatakse liblikad kahte rühma: suur- ja pisiliblikad. Pisiliblikate hulka kuulub rohkearvuliselt liblikaid, kellest paljudel on tiibade siruulatus vaid mõni millimeeter
kategooria kaitsealune liik, mis on levinud kohati ja vähesel arvul. Peamiselt on mustlaik-apollo levinud Eesti kirde osas samuti ka Kagu- Eestis. Järgnevas referaadis on antud ülevaade mustlaik-apollo bioloogiast, levikust ja tema kaitsest. 3 2. Liigi Bioloogia 2.1 Üldiseloomustus Mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) on päevaliblikas, kes kuulub putukate klassi, liblikaliste seltsi, sugukonda ratsulibliklased. (http://et.wikipedia.org) Mustlaik-apollo siruulatus on 6 cm. Lendamas võib teda kohata maist juunini. Mustlaik-apollo eelistab õiterohkeid niite, kus kasvab ohtralt röövikute toidutaimi-lõokannuseid (joonis 1). Joonis 1. Harilik lõokannus (Corydalis solida) (http://www.looduskalender.ee/) Tihtipeale aetakse mustlaik-apollot segamini põualiblikaga. Erinevus aga nende kahevahel on see, et põualiblika eestiibadel puuduvad mustad täpid
Tegelikud on need kotikujulised näärmed, mis ärrituse puhul punase kahvlina välja sopistuvad ning eritavad mädanenud ananassi meenutavat ebameeldivat lõhna. Lõhna eesmärgiks on rõhutada rööviku söömiskõlbmatust. Valmikute tagumiste tiibade tüvikul võib näha silmi meenutavaid siniseid ja punaseid laike. 7 3. LISA 3.1. Põhiandmed Pääsusaba kohta Klass: Putukad Selts: Libliklalised Sugukond: Ratsulibliklased Perekond ja liik: Papilio machaon SUURUS Tiivaulatus: 70-75 mm. Värvus: Hallikasmusta mustriga kollast värvi tiivad, tagatiibadel on sinised ja punased silmakujulised laigud. PALJUNEMINE Innaaeg: Kevad ja suvi. Munad: Kerakujulised, munetakse ühekaupa. Arenguperiood: Munal 8-10 päeva, röövikust nukuni 6-7 nädalat, nuku areng 2- 24 nädalat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Lähim sugulane on Lõuna-Euroopa liik Papilio hospiton. Samasse sugukonda
pääsesabad vaevata ühelt lillelt teisele, vahel lähevad nad üle koguni kergele tiirlevale lennule. Suurbritannias on tekkinud pääsusaba uus alamliik, keda esineb ainult mõnes väikeses soises piirkondades. Tema esinemise põhjus pole päris selga. Algupäraselt eelistas see pääsusaba stepialade kuva ning päikesepaistelist kliimat. Eestis võib pääsusaba varase kevade korral ringi lendamas näha juba maikuus. Põhiandmed Klass: Putukad Selts: Libliklalised Sugukond: Ratsulibliklased Perekond ja liik: Papilio machaon Suurus Tiivaulatus: 70-75 mm. Värvus: Hallikasmusta mustriga kollast värvi tiivad, tagatiibadel on sinised ja punased silmakujulised laigud. Paljunemine Innaaeg: Kevad ja suvi. Munad: Kerakujulised, munetakse ühekaupa. Arenguperiood: Munal 8-10 päeva, röövikust nukuni 6-7 nädalat, nuku areng 2-24 nädalat. Lähisuguluses olevad liigid Lähim sugulane on Lõuna-Euroopa liik Papilio hospiton. Samasse sugukonda kuuluvad puriliblikas
virgo) (Calopterygidae) pruun-tondihobu (Aeshna Aeshna tondihomulased (Aeshnidae) grandis) kaerasori (Gryllotalpa Gryllotalpa sorilased (Gryllotalpidae) gryllotalpa) harilik kõrvahark (Forficula Forficula auricularia) triiplutikas (Graphosoma Graphosoma kilplutiklased (Pentatomidae) lineatum) pääsusaba (Papilio machaon) pääsusaba (Papilio) ratsulibliklased (Papilionidae) Phryganea grandis puruvanalased (Phyganeidae) kihulane kihulased (Simuliidae) maakimalane (Bombus kimalane (Bombus) mesilaslased, mesilased lucorum) (Apidae), ülemsugukond mesilaselaadsed (Apoidea)
puukooremuster. Päevaliblikad (Rhopalocera) Päevaliblikate hulka kuulub mitu üksteisega lähedases suguluses olevat sugukonda. Eesti oludes piisab päevaliblika äratundmiseks tundlate vaatamisest: teistesse rühmadesse kuuluvate liblikate tundlad pole tipul jämenenud. Päevaliblikad lendavad ainult päeval. Ka on päevaliblikate tiivad tugevamad ning enamasti ka laiemad kui ööliblikatel. Eestist on seni leitud 113 liiki. Ratsulibliklased (Papilionidae) Sugukonnale on iseloomulik tagatiiva nõgus tagaserv. Kaks väliselt tugevasti erinevat alamsugukonda, pääsusabad ja apollod. Eestis esineb vaid 2 liiki. Põualibliklased (Pieridae) Enamasti valged või kollased, tavaliselt keskmise suurusega liblikad. Suguline dimorfism tavaline. Eestis 12 liiki. Koerlibliklased (Nymphalidae) Suur ja heterogeenne sugukond. Eestist on leitud 54 liiki. Mitteformaalselt saab selle sugukonna Eestis esinevad liigid jagada neljaks grupiks: 1
annaabi.ee 
