Looduses suudavad asendamatuid aminohappeid sünteesida vaid taimed ja mikroorganismid. Just viimased ongi mäletsejaliste proteiinitarbe katmisel suured abimehed. Elunedes arvukalt mäletsejaliste eesmagudes (eeskätt vatsas), suudavad nad sünteesida kõrgeväärtuslikku loomset valku (oma keha baktervalku) ka mittevalgulistest lämmastikuühenditest, mida siis peremeesloom saab ainevahetuse käigus edukalt kasutada oma valguvajaduse katmiseks. Tavalistes ratsioonides on asendamatuid aminohappeid enamasti piisavalt. Need, millest sagedamini puudu tuleb on: - lüsiin, metioniin+tsüstiin (S-aminohapped), treoniin ja trüptofaan. Neid nimetatakse kriitilisteks aminohapeteks. Kõige kriitilisem aminohape on lüsiin. Lüsiinivaesed söödad on teravili, kliid, mõned srotid (maisiidu-, päevalillesrott,) Lüsiin on vajalik lämmastikuainevahetuse reguleerimiseks. Lüsiini ja metioniini lisamine ratsioonile
Looduses suudavad asendamatuid aminohappeid sünteesida vaid taimed ja mikroorganismid. Just viimased ongi mäletsejaliste proteiinitarbe katmisel suured abimehed. Elunedes arvukalt mäletsejaliste eesmagudes (eeskätt vatsas), suudavad nad sünteesida kõrgeväärtuslikku loomset valku (oma keha baktervalku) ka mittevalgulistest lämmastikuühenditest, mida siis peremeesloom saab ainevahetuse käigus edukalt kasutada oma valguvajaduse katmiseks. Tavalistes ratsioonides on asendamatuid aminohappeid enamasti piisavalt. Neid, millest sagedamini puudu tuleb on 3 lüsiin, metioniin+tsüstiin (S-aminohapped), treoniin ja trüptofaan. Neid nimetatakse kriitilisteks aminohapeteks. Kõige kriitilisem aminohape on lüsiin. Lüsiin on vajalik lämmastikuainevahetuse reguleerimiseks. Lüsiinivaesed söödad on teravili, kliid, mõned srotid (maisiidu-, päevalillesrott). Lüsiin ja metioniini lisamine ratsioonile tõstab
ettevõttest välja viidavate elusloomade kohta: vanus, loomade arv, kaal tapmise korral, eristusmärk ja sihtkoht; andmed loomade kao kohta koos põhjendusega. Sööda kohta käivad andmed peavad sisaldama järgmist teavet : ettevõttesse toodud sööda kogus, kaasa arvatud söödalisandid, tootmis päev, tootmiskoht, tootja ja turustaja; ettevõttes toodetud sööda kogus, tootmis aeg; mitmesuguste koostisosade osakaal ratsioonides, söötade kasutamine; vabaõhualadele pääsemise aeg 7. Töötlemine ja turustamine Mahesealiha vastu on tarbijatel suur huvi aga mahesealiha pole poodides müügil. Mahesealiha töötlemist Eestis ei toimu, sest mahesigu on Eestis väga vähe. Väikesed lihatööstused huvituvad mahesealihast ja selle töötlemisest. Väiketöötlejad saavad valmistada eripäraseid ja kohalikku traditsiooni kandvaid tooteid, mistõttu nende kaup
tekib ammoniaak, mille bakterid imavad endasse. Bakterirakus sünteesitakse ammoniaaki kasutades kõiki vajalikke aminohappeid ja pannakse aminohapetest kokku bakteriraku valgud. Vatsas bakterid paljunevad väga kiiresti ja üks osa neist liigub koos söödaga mööda seedekulglat edasi. Looma seedefermentide toimel lagundatakse bakterirakud, bakterivalk lõhustatakse aminohapeteks ja aminohapped imenduvad läbi sooleseinte verre. 1 g karbamiidi loetakse ratsioonides võrdseks 2 g seeduva proteiiniga. Karbamiidi ei söödeta koertele, kassidele, karusloomadele, hobustele ja sigadele. Võib sööta lehmadele ja lammastele. Optimaalsed keskmised kogused: 1* lehmale 150 g päevas 2* lambale 10-15 g päevas Karbamiidi söötmisel tuleb silmas pidada: 1* Söötmist alustatakse 10-14 päeva pikkuse üleminekuperioodiga 2* Sööta tuleb pidevalt, kui vahele jääb ükski kord, alustatakse üleminekuperioodiga otsast peale
· 30 kg-se päevatoodanguga lehm 100 liitrit Suure osa veetarbest võib lehm katta haljassöötade arvel, kuid see ei rahulda kogu veevajadust. Kuumade ilmadega veevajadus suureneb. Talvel joodetakse lehmi 2 korda päevas, suvel 4-5 korda päevas. SÖÖDARATSIOONIDE KOOSTAMINE LÜPSILEHMADELE Söödaratsioonide koostamisel tuleb jälgida, et päeva jooksul antavad söödad kataksid looma vajadused peamiste toitefaktorite osas. Toitefaktorite proportsioonid ratsioonides peavad olema kindlas tasakaalus (ühe või teise puudus või liiga suur kogus võib põhjustada ainevahetushäireid ja toodangutaseme langust). Söödad ei tohi kahjustada looma tervist ja toodangu kvaliteeti ning nende kogused peavad olema reaalselt söödavad. Seejuures peab ratsiooni hind olema võimalikult madal. Keskmine lehm (500-550 kg) vajab elatuseks 5...5,5 sü ja 300...330 g seeduvat proteiini päevas (1 sü ja 60 g seeduvat proteiini 100 kg kehamassi kohta). Lisaks
· Saada võimalikult rohkem toodangut rohusöötadest , mida lambad ja kitsed eelistatult saaksid ise karjamaalt · Majanduslikult kasumlik väikemäletsejaliste kasvatamine sõltub rohusöötade efektiivsest kasutamisest · Tegelik silo või heina toiteväärtus- söödaanalüüsid!!! Sööda ja ainevahetuse uurimise labor, Kreutzwaldi 46, 51006 Tartu Tel: 731 3473 · Kui rohusöötade (silo, hein) toiteväärtus on kõrgem, siis vajatakse ratsioonides vähem teravilja ja jõusööta, mis muudab ratsiooni odavamaks · Kitse eripärad rohusöötade tarbijana · Kitse väikesed liikuvad mokad on kohastunud haarama taime peenemaid osi, väikesi lehekesi, õisi, aga mitte taime varsi · Kitsed tarbivad rohusöötasid väga valikuliselt · Kitsed eelistavad puude, põõsaste lehti, värsket puukoort karjamaarohu ees- kitsed on võrsete sööjad (browsing animal) NB! Ettevaatust- oht viljapuu aedadele
(1991), Balkanil (Bosnias ja Hertsego- Pärast külma sõja lõppu on päevakor- viinas, Kosovos), Afganistanis (2002) da kerkinud kollektiivne julgeolek ja ning Iraagis (2003). kooperatiivne ehk koostööjulgeolek. Kollektiivne julgeolek eeldab ühine- Eesti on rahvusvahelistes rahuope- mist igasuguse kindlalt määratlemata ratsioonides osalenud alates 1995. agressiooniohu vastu. Kooperatiivse aastast. Esimese kogemuse said Eesti julgeolekuga tuvastatakse ja hoitakse kaitseväelased ÜRO rahuvalvemis- ära probleeme, mis võivad põhjusta- sioonil Horvaatias. 1997. aastal võeti da kriisisituatsioone. NATO on jär- osa ÜRO rahuvalvemissioonist Lõu- jest rohkem muutumas kollektiivse na-Liibanonis. Alates aastast 1996 julgeoleku organisatsiooniks. ÜRO ja on osaletud NATO rahutagamismis-
annaabi.ee 
