........ 21 2.1 Andmete kogumise meetodeid....................................................................................... 21 2.2 Andmete analüüsimise meetod.......................................................................................21 3. UURIMISTULEMUSED JA ANALÜÜS........................................................................22 3.1 Küsitluste tulemused...................................................................................................... 22 3.1.1 Ratsaspordiga tegelevad õpilased................................................................................22 3.1.2 Ratsaspordiga mitte tegelemise põhjused....................................................................23 3.1.3 Õpilaste tutvusringkonnas olevad ratsasportlased.......................................................24 3.1.4 Ratsaspordi huvitatavus õpilaste seas..........................................................................25 3.1.5 Põnevamad ratsaspordialad..............
Savi tänav 5, Viljandi(71013) tel. 5216294 3. Aprill 2013 Minu nimi on Mari. Olen 17-aastane rõõmsameelne neiu. Elan Viljandis koos ema, isa ja vennaga. Hetkel õpin Viljandi gümnaasiumi 10. klassis. Õppeainetest lemmikuteks pean inglise keelt, ajalugu ning bioloogiat. Koolis olen usin ning aktiivselt osalen ka koolielu edendamises. Lõpetan sel aastal ka muusikakooli, viiuli erialal. Muusikaga olen tihedalt seotud, kuna laulan Viljandi segakooris juba 6 aastat. Vabal ajal tegelen ratsaspordiga, külastan sõpru, laulan kooris ning naudin looduses jalutamist. Olen ka aktiivne osaleja erinevatel heategevusprojektidel. Näiteks olen osalenud projektis ''Teeme ära''. Mulle meeldib väga inimestega suhelda ja avastada alati midagi uut ja põnevat. Iseloomult olen sõbralik, mõistev ja töökas. Kui olen endale kindla sihi seadnud, siis pingutan selle nimel ja ei anna alla enne, kui muud võimalust lihtsalt pole.
näiteks. Võimaluse korral püsti panna oma äri millega ma tegeleda tahan, kus omale ja oma perele ise elatist teenida ja mitte kellegi teise alluvuses töötada. Sõnavabadus välja õelda omi mõtteid ja arvamusi ja keegi ei saa seda pahaks panna sest niimodi arvan mina . Vabadus valida just endale sobiv hobi mida mulle teha meeldib ja teha tahaksin. Mulle isiklikult meeldib väga ratsutada. Olen ratsaspordiga tegelenud pea kümme aastat juba ja kellegil pole õigust seda hobi mult ära võtta. Alustasin ratsutamisega 9 aastaselt Muhumaal Kivisoo Martini juures, edasi läksin vanavanemate juurde kus nende külas elas üks mees kelle olid ka hobused, linna kolides kolisin ka oma hobiga linnale lähemale, nüüd tegelen juba neljantat aastat Jaan- Aleksander Rooda hobusekasvanduses, õpetan hobuseid tegelen nendega käin võisltemas, orienteerumas ja kõike muud mis mulle meeldib ja on mulle võimalik
Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude korral antakse talle veeljõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Mõtlemine Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, säärtega ja ratsmetega. Kõige rohkem mõjutab inimene hobust ristluu ja säärtega. Hobuste värvused Hobuste tõuaretuse ja ratsaspordiga tegelevate ringkondade kaudu on aja jooksul välja kujunenud oma kindel sõnavara hobuste välistunnuste ning värvuste kirjeldamiseks, need kantakse ka hobustele väljastatavatesse passidesse. Värvused on: must – nahk, lakk, saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on nahal valgeid märgiseid. Must hobune on paljude teiste värvuste kirjeldamise aluseks. raudjas – raudjad hobused on väga erineva väljanägemisega oranžikast kuni väga tumeda pruunini
kuningat, kes vapralt ja väärikalt nii Paide linna kui tema austusväärset linnarahvast esindaksid, nii kodulinnas kui ka väljaspool. Paides on väga head majanduslikud eeldused. Sinna saab väga mugavalt autoga, sinna käib ka rong ning buss. Paides on väga palju hotelle, hosteleid ja külalistemaju. Ka toitlustamis võimalused on väga erinevad ja mitmekesised. Paides on väga mitmekesised võimalused puhkuseks. Näiteks Paides on võimalik tegelda ratsaspordiga, seal asuvad koguni 2 talli. Nagu igas linnas, nii ka selles on võimalik sõita jalgrattaga. Linna edelaservas Pärnu ja Reopalu jõe ääres asub matkarada, mis pakub võimalusi loodusõppeks ning on mõnusaks paigaks liikumisharrastuste nautijaile. Linnas on võimalik ujuda Supelrannas Paide Tehisjärve ääres või tervisekeskuse ujulas. Talvel saab, aga väga hästi puhata Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses. Seal on suusarajad, tõstukiga
muutis õpetaja tunni huvitavaks ja pakkus ka endale huvi. Klassi kollektiivi pidas ta normaalseks ja huvitavaks kuid mainis ära, klassi poisid jagunesid veel omavahel gruppidesse, kes kellega suhtleb aga tüdrukutel sellist asja ei olnud. Vaba aja kohta küsides pidi Kaja tunnistama et suurem osa ajast kujunes koolist koju jõudmisele ehk siis Kilingi- Nõmmest Tihemetsa minekule , kuid kui õhtud muutusid valgemaks oli ka aega tegeleda oma lemmik spordialaga ehk siis ratsaspordiga. Tallis veetis ta suurem osa oma suvisest vabast ajast. Kunagistest kooli üritustest väga täpselt Kaja midagi välja tuua ei osanud küll aga teadis öelda et toimus palju pidus ja diskosi . Analüüs Kilingi-Nõmme keskkool on muutunud väga palju nende 50 aasta jooksul, ka kooli sisesed reeglid on muutunud. Näiteks koolist puudumise eest pidi maksma rahatrahve . Hakati ka korraldama kultuurihommikuid ja poliitinformatsioone. Aastate jooksul kasvas järjest enam
teisalt ratsaspordi spetsialistide arvamustest ja ettepanekutest harrastusspordi arendamiseks. Käesolevas töös on koostööd tehtud harrastusspordi manageri Tatjana Kiiloga, mistõttu töö tulemused on olulised ERL harrastusspordi arenguks. Avatud vastustega ankeet saadeti atesteeritud treeneritele. Valimisse kuulus 64 treenerit, millest küsitlusele vastas 15 treenerit. Uurimuses selgus, et harrastajat, kui ratsutajat peetakse peamiselt majanduslikult heal järjel olevaks inimeseks, kes ratsaspordiga põhitöö kõrvalt tegeleb ja mitte raha teenimise eesmärgil. Spetsialistide hinnangus domineerib harrastusratsutaja kui olulise potentsiaalse sponsori roll. Harrastajad on nõus panustama nende poolt armastatud ala tegevsportlastesse ning tunnevad huvi spordi arendamise vastu. Harrastajatele mõeldud võistlusklasside vähesusest annab kinnitust nii ERL 2012. kalenderplaan kui spetsialistide hinnang arengu osas. Harrastussportlastele mõjuks
......................... 12 LISA 3................................................................................................................... 13 LISA 4................................................................................................................... 14 LISA 5................................................................................................................... 15 Sissejuhatus Olen hobustega juba 12 aastat tegelenud, sellest viimased 5 aastat tõsisema ratsaspordiga. Just seepärast ongi minu referaat seotud nimetatud spordialaga. 2 Töö on valdavalt teoreetiline ja referatiivne. Antud peatükis on kirjeldatud ratsasporti, selle olemust, liike ja ajalugu Eestis. Materjal selle kohta on pärit põhiliselt internetist. Tänapäevast materjali oli internetist lihtsam leida kui raamatutest, sest ratsutamisalast kirjandust ei ole väga palju ilmunud. 1