tagumiste jalgade ülemine osa tuleb otse alla, aga jala alumine osa suunatud ette. kabjad on ete suunatud. 7.3 ruunjas, kimmel 7.4 otsmikul on täpp : 0,5-4cm 7.5 2,5 aastaselt 8. 4 põhimõõdet ja nende mõõtmistäpsus? Turjakõrgus...täkud 158 ja märad 156 min Rinnaümbermõõt.... Kere põikpikkus... Kämbla ümbermõõt....täkud 18 ja märad 17 min 9. a) pikkuse ehk formaadi indeksi valem on kerepikkus kepiga*100/ turjakõrgus b) ratsahobustel indeks 98-104 c) rakkehobustel 104-108 d) sirged, sirutatud, kõik jalad näha e) lakk peab asuma ? kaelajoon peab olema nähtav, lakk oleks teisel pool 10. A) zooloogiline printsiip, ökoloogiline pritsiip, zootheniline printsiip B) 1) stepihobune(indeks 240-260)mongoli, tagabaikali, baskiiri 2) kiltmaahobune(indeks 224- 238) berberi, ahhal-tekiini 3)metsahobune(230-240)fördi hobune, eesti hobune, petsoora
päevas. Kaerad tuleb teha keeva kuuma veega, N: lõunased kaerad teed hommikul valmis. Hobune sööb veel peale kaera ka heina, juurvilju, jne. Antakse ka jõusööta. Kehapiirkonnad - turi, selg, tühemik, laudjas, tuhar, lõuats, piht, eesrind, kõht, kabjad, otsmik, nina, jne. I Skelett ja lihased Vastsündinul moodustab skelett 23-25% elusmassist. Kasv peatub 5- 6 aastaselt, kui luustik moodustab 7-12%. Ratsahobustel pjäsemad pikemad ja peenemad. II Karvkate ja nahk kaitse funkts ja soojusregulatsioon. Naha paksus ühesugune, seljal paksem Naha moodustiseks on kabjad, naastud, sarvaine. III hingamiselundkond- Hingab sõõrmete kaudu, sisse-ja väljahingamiste arv 8-16 korda minutis. Õhuvajadus puhkeasendis 40-60 L. Max pingutuse korral kuni 2000 L. IV Verevarustus Süda 3,5-4,5 kg, Raskeveohobustel 6kg. Verd 7-11% massist V magu 7-15 L 4
Sörk aeglane traav 8-10km/h Keskmine traav Kiire traav 12-15 km tunnis. Traavlitel on aga liikumis kiirus 30-47 km/h, sammu pikkus on 5-6,7m ja sagedus 110-140 sammu. Traavlitel peab olema võimalikult pikk ja sage, traav peab olema hoogne ja võimalikult madal. · Samm pace · Galopp gallop ehk küliskäik. Täisverelistel ratsahobustel on sammu pikkus 5,5-7m, sammu sagedus 130-145 ning liikumis kiirus 40-60km/h. · Küliskäik (telderid) telger. aga enamus hobuseid ei ole küliskäijad ja neile tuleb seda õpetada. Jalad viiakse edasi ühelt poolt korraga. Ehk siis vastupidiselt traavile. See on natuke kiirem kui traav. Veojõud on aga väiksem. · Hüpe - 2. kunstlikud allüürid need mida just peab õpetama
eristatakse tegelikku, normaalset ja maksimaalset veojõudu, mõõdetakse kG. soovitatav veojõud on 10...15% hobuse kehamassist, mis moodustab 60-90kG. maksimaalne võimsus on isegi üle 100% kehamassist. võimsusena on mõõdetud aga 90-110kGm/sek. kiirust hinnatakse ka veohobustel, distatsid on 1-25km. hinnatakse liikumiskiirust sammus ja traavis, koorma raskus sõltub hobuse kehamassist. traavlitel on erinevad distantsid : 1;1,5;2 miili. ratsahobustel erinevad parkuurid ja distantsid. takistussõidus näitab kõrgete takistuste ületamine hobuse võimsust, täpsust ja alluvust ratsaniku nõudlusele. 48. Viljakuse osa selektsioonis tagab: geneetilise sideme põlvkondade vahel, põhikarja uuenemise võimekamate isenditega; isendid jõudluse andmiseks, eriti vajalikud lühikese elutsükliga liha- ja karusnahaloomade ning lindude jõudluses; liigi ja tõu püsivuse. 49. Aretusväärtus, selle hindamise komponendid
3. Hobuste eksterjöör ja interjöör, konstitutsioon ja toitumus, hobuse kehapiirkonnad Eksterjöör väline ilme, pealmised kehaehituse vormid. Kujundatakse genotüübi poolt ja ka keskkonn tingimuste poolt. Interjöör sisemised morfofüsioloogilised ja biokeemilised omadused olenevalt hobuse töövõimest. o Skelett ja lihased vastsündinutel moodustab skelett 23-25 % elusmassist, täiskasvanud hobusel 7 12 %. Ratsahobustel on pikemad ja peenemad jäsemed. o Karvkate ja nahk o Hingamisorganid 65 KALAKASVATUSE ERIALA o Verevarustus o Magu o Meeleorganid Konstitutsioon isendile omased anatoomilised või füsioloogilised jooned või nende tüüp. Jaguneb: o Tihke o Toores o Kuiv o Õrn Toitumus e konditsioon 1) näitusekonditsioon väga ilusad kehavormid
annaabi.ee 
