Leibniz lõi Boole'ga sarnaneva loogikasüsteemi, mis vajus unustusse Atari in 1972, Atari ships Pong, one of the first really successful Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica commercial video games universalis) ja seda keelt kasutava nn "arutlemise aritmeetika" (calculus Magnavox Odyssey: first home video game along with Atari (No rationator) processor: combined analog/digital) Kirjutusmasin: 1972- The first object-oriented language Smalltalk developed at XEROX Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud PARC, bsaed on ideas by Alana Kay.
BLAISE PASCAL 1640 (kristlik filosoof) aritmeetiline masin: ainult liitis ja lahutas, ehitas neid ca 50 tk. LEIBNIZ 1646-1716 (saksa filosoof) Leibnizi arvuti(1671) liitis, lahutas, korrutas, jagas Leibniz lõi Boole'ga sarnaneva loogikasüsteemi 2 Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn "arutlemise aritmeetika" (calculus rationator) KIRJUTUSMASIN: 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: "Type-Writer" Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes' klaviatuur ca 1874: QWERTY Dvoraki klaviatuur ca 1936: AOEUIDH PERFOKAARDID: 1800 (Jacquard) Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart, mis kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades.
Schickard 1625 Blaise Pascal (esimesed mehhaanilised kalkulaatorid) 1640: aritmeetiline masin: ainult liitis ja lahutas (Ehitas ca 50 tükki). Gottfried Wilhelm Leibniz (Saksa filosoof 1646-1716). Leibnizi arvuti (1671) liitis, lahutas, korrutas, jagas. Leibniz lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi, mis vajus unustusse. Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn “arutlemise aritmeetika” (calculus rationator) Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart, mis kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Programme hoiti perfokaartidel. Praeguseks on perfokaart aegunud andmekandja, kuid perfokaardid olid laialdaselt kasutusel nii 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks kui ka 20. sajandil mehaaniliste muusikainstrumentide kontrollimiseks ning arvutusmasinates sisend-, väljund- ja salvestuskandjana
Kristlik filosoof Blaise Pascal 1640: aritmeetiline masin: ainult liitis ja lahutas (ehitas ca 50 tükki) Leibniz Saksa filosoof1646-1716 Leibnizi arvuti(1671) liitis, lahutas, korrutas, jagas Leibniz lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi, mis vajus unustusse Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn “arutlemise aritmeetika” (calculus rationator) Kirjutusmasin Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: “Type-Writer“ Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874: Dvoraki klaviatuur ca 1936 Kirjutusmasin püssitehasest Perfokaardid ca 1800 Jacquard Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli
Ometigi loetakse matemaatilise ja sümbolloogika rajajaks just Boole'i, mitte Leibnizit. Üksikud erandid välja arvatud, polnud Leibnizi loogikaalastel ideedel ning avastustel järgneva kahe sajandi jooksul praktiliselt mõju. Mõjutatuna nii Ramon Lulli ideedest kui matemaatika arengust püstitas Leibniz ülesande luua universaalne sümbolkeel (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutav nn ``arutlemise aritmeetika'' (calculus rationator), mille abil saaks algoritmiliselt või mehaaniliselt tuletada uusi t~eseid väiteid ja kontrollida arutluste korrektsust. Leibniz oletas, et niisuguseid tuletusi ja kontrolle saaks teha spetsiaalse masina abil. 2.3.3 18. sajand ning 19. sajandi algus Leibniz ei olnud ainus, kes taolisi eesmärke püstitas. Jakob Bernoulli, hiljem ka Gottfried Ploucquet (1716-1790) ning matemaatikud Johann Heinrich Lambert (1728-1777) ja Leonhard Euler (1707-1783) pakkusid välja sama laadi ideid.
Schickard 1625: väitis ehitanud olema liitva, lahutava, korrutava, jagava masina Kristlik filosoof Blaise Pascal 1640: aritmeetiline masin: ainult liitis ja lahutas. Leibniz Saksa filosoof 1646-1716 Leibnizi arvuti(1671) liitis, lahutas, korrutas, jagas Leibniz lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi, mis vajus unustusse. Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn ``arutlemise aritmeetika'’ (calculus rationator) Kirjutusmasin Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud. Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: “Type-Writer“ Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874 (qwerty) Dvoraki klaviatuur ca 1936 Perfokaardid - ca 1800, Jacquard. Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace
annaabi.ee 
