PAV-i standard leitakse HB tabelitest. Normaalseks kõrvalekandeks +-15%. Kroghi spirograaf hingab sisse/välja seda õhku, spirograafi kaas langeb vastavalt, leitud hapnikukogus korrutatakse kalorilise ekvivalendiga, siis võrreldaks HB tabeliga. VITAMIINID JA MINERAALAINED LOE ISE!!!!!!!!!!! RAAMATUSTTTTTT!!!!!! Uuri 1) kuidas vitamiine saada, mis toiduainega 2) mis on vitamiini funktsioon organismis 3) mis juhtub vitamiinipuudusel Nt veeslahustuvad, B (B1,B2, B12) ja C rühma omadest Rasvlahustavad A, D, E, K Mineraalainetes K. Ca. I , F, Mg, Fe
Piimakokteilide valmistamisel ei saa kasutada suure happesusega mahla,sest piima happesuse suurenemisel piimavalk laguneb. 3.Täitke lüngad ja vastka küsimustele. A.Liigse kalorsuse hirmus püüavad inimesed rasvade osakaalu toidus vähendada,kuid organsim vajab asendamatuid rasvhappeid.Vähendatud rasvasisaldusega toitude tarvitamine võib põhjustada erinevaid tervise probleeme ning ka rasvaasendajate kasutamisel on kõrvalmõjud,Seejuures ei tohi unustada,et paljud vitamiinid on rasvlahustavad,Kõige mõistlikum on kasutada siiski mõõdukas koguses võimalikult naturaalseid loomseid ja taimseid rasvu. B.Toitu võib valmistada nii keetes kui ka praadides.Kummal juhul toimub kuumutamine kõrgemal temperatuuril? Miks? Praadimisel.Vesi arustub 100 kraadi juures. Kas timeõlis on loomse rasvaga võrreldes rohkem või vähem küllastumata rasvhappe jääke? Rohkem. Selgitage,kas toiduks peaks eelistama taimeõli või tahket rasva.Tahker rasva kuna see on tervislikum
6 organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Samuti tõstavad vitamiinid organismis kaitsevõimet. Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamiku vitamiinide puhul 4-40 ööpäevaks ning seetõttu on neid vaja pidevalt toidust juurde saada. Kuigi organismis on teatud vitamiinide varud, tuleks vitamiine tarbida siiski vastavalt kehakaalule ja päevasele normile (Vaasak jt, 2006) Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahusteks. Rasvlahustavad vitamiinid (A-, D-, E-, ja K- vitamiin) on vitamiinid, mis imenduvad toidus koos rasvadega. Rasvlahustavad vitamiinid ladestuvad tarbimisel maksa, kus organism saab neid vajadusel kasutada. Vesilahustavad vitamiinid võivad toiduaine pesemisel, leotamisel ja keetmisel ning valguse ja kõrge temperatuuri toimel hävida. Vesilahustavad vitamiinid on tiamiin, riboflamiin, niatsiin, pürodoksiin, folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin, biotiin ja pantoteenhape.
Seda võib põhjustada: · Verevarustushäired · Silmade kahjustusi · Neerude kahjustusi · Infarkt (süda), insult (aju) Normaalne veresuhkru tase on 3,5-5,5 mmol/l MAKSA ÜLESADNED · Toodab sappi- mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. · Toodab verevalke- mis osalevad vere hüübimisel (albumiim, fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmisel. · Talletab varuaineid- vitamiinid [(A, B) Rasvlahustavad vitamiinid], suhkruvarud (glükogeen). · Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. MAKSAHAIGUSED: · Maksapõletik, ehk A-hepatiit. Maksapõletiku korral satub sapp verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. · Maksatsirroos ehk maksa sidekoestumine. Alkoholi ja keemiliste toidulisandite liigsel tarbimisel võivad maksarakud hukkuda. VEEBILANSS JA JÄÄKAINETEST VABANEMINE
külomikronid imenduvad lümfi, sealt edasi verre. · Rasvhappeid võidakse kudedes muuta taas triglütseriidideks, osa tekib glükoosist, selliselt talletatakse varurasvana. · Vajadusel saab triglütseriide muuta uuesti rasvahepeteks ja glütserooliks ja kasutada energia samiseks. · Lipiidide on energeetiline funtksioon. 1g annab 9 kCal. · Sooles on lipiidid olulised ka osa vitamiinide lahustajatena. Rasvlahustavad vitamiinid ei saa muidu imenduda- A,D,E,K. · Rasvad, eriti fosfolipiidid, kuuluvad rakumembraanide koostisse. · Kolesterool on vajalik lähetaine mitmete hormoonide sünteesiks suguhoromoonid, neerupealise koore sünteesiks. · Lipiididega peaks olema üldisest energia bilansist kaetud 25-30%. Mineraalainete ja vee ainevahetus. Organismi ööpäevane vee bilanss. Kuuluvad kõikide kudede koostisse, kogu organismis on vett 70% üldisest kehakaalust,
Membraanitransport tagab: · Toitainete imendumise · Raku elutegevuseks vajalike ainete võtmise verest, lümfist · Spetsialiseeritud rakkudes toodetud biomolekulide väljutamise · Metaboolsete lõpp-produktide väljutamise rakust Lihtdifusioon - Aine liikumine läbi biomembraani madala kontsetratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. · Puudub kandja- ja energiavajadus. · Läbivad membraani : vesi, hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak ja rasvlahustavad ning polaarsed väikesed molekulid Passivtransport · Kergendatud difusioon: aine seostumine valktransporteriga ja liikumine piki gradienti tingib transporteri komformatsioonimuutuste rea. (läbib membraani madala kontsetratsiooni suunas energia otevajaduseta) · Vahetaja abil: toimub kahe aine koostransport. Pole energiat oteselt vaja · Ioonkanalite abil: Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani
muudetakse urobilinogeeniks, mis koos teiste bilirubiini laguproduktidega annab väljaheitele pruuni värvi. Vähem kui 20% sellest resorbeeritakse. Sellest suurem osa, umbes 90 % eritatakse maksa kaudu jälle sappi, umbes 10 %line jääk jõuab uriini. MAKSA FUNKTSIOONID 1. Sapi süntees -Sapphapete( sapisoolade süntees) -Bilirubiini eraldamine verest ja sekreteerimine sapi koostisesse. 2. Varuainete talletamine -Glükogeen -Rasvad -Rasvlahustavad ained( A,B12, D, E ja K) 3. Ainevahetuse regulatisoon. -Süsivesikudete ainevahetus i. Glükogeen ii. Galaktoos ja fruktoos iii. Glükoosi taseme tõstmiseks veres- glükogenolüüs( glükogeen muudetakse glükoosiks) ja glükoneogenees( glükoosi tekkimine mittesüsivesikutest- piimhape, aminohapper, ka glütserool) iv. Glükoosi taseme langetamiseks veres- glükogenees( glükoos muudetakse glükogeeniks) ja lipogenees( glükoos muudetakse triglütseriinideks) -Lipiidide ainevahetus i
annaabi.ee 
