Lahustid Kõik keemilise koostisega vedelikud millegi (nt põranda) puhastamiseks Detergent on sünteetilises pesemisvahendis kasutatav pindaktiivne aine, mis koosneb rasvast/õlist ja seebikivist. Nad on jaotatud anioon ja katioonaktiivseteks ning mitteioonaktiivseteks detergentideks. Detergentide põhilised ülesanded on riiete ja muude asjade puhastamine. Seep on üks vanemaid ja tuntumaid detergente. Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Seepi saadakse loomsete rasvade või taimeõlide reageerimisel naatrium või kaaliumhüdroksiidi lahusega. Seebi saamise valem: RCOOCH(CH2OCOR)2 + NaOH Rasvade seebistamine 3RCOONa + HOCH(CH2OH)2 Seebi halvad omadused: kareda veega (kõrge kaltsiumisisaldusega vesi) reageerides vähenevad puhastavad omadused kuna seep on aluseline, siis ta võib ärritada tundlikku nahka ja eemaldada nahka kaitsva lipiidikihi
Sampoonid ja seebid Koostaja: Angeelika Sooba Klass: 9a Seebid. 1. Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. 2. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. 3. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. 4. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18.sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. 5. Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Millest koosneb? Seepi valmistatakse väga paljude
Seebi ajalugu Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem aga soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18. sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. 19. sajandini keedeti kodudes seepi loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist
Mõisted · Mustus pinnal esinev aine või ainete segu, mis: vähendab või takistab pinna kasutamist; kahjustab pinda; on ebaesteetiline; on tervistkahjustav; mõjutab otseselt inimeste elu ja tervist. · Pesemine enamasti sünteesiproduktide pesemine veega või muu lahustiga või happelise või aluselise lahusega; sisuliselt on see ekstraktsiooniprotsess. · Seep pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. · Vaht keemias pihussüsteem, kus tahkesse ainesse või vedelikku on pihustatud/pihustunud gaasi. · Aluseline lahus lahus, milles hüdroksiidioonide sisaldus ületab vesinikioonide sisalduse, pH>7. · Ester - orgaaniline ühend, mis tekib happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.
Sissejuhatus Igapäevaselt kasutavad inimesed erinevaid pesemisvahendeid ja seepe, kuid kas nad on teadlikud nende sisaldusest ning sellest kuidas need toimivad. Antud töö räägib seebist, sünteetilistest pesuvahendidest, nende seosest keemiaga ning seebi ja sünteetilise pesuvahendi võrdlusest. 3 Seep Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. See on üks vanimaid pesemisvahendeid, mida hakati valmistama rohkem kui 2000 aasta eest. Seda valmistati esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18. sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: Majapidamisseep Saunaseep Tualettseep Lasteseep Kosmeetilineseep Ravimseep
ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid. Lõhnaaine- on iseloomuliku meeldiv lõhnaga looduslikud või sünteetilised orgaanilised ühendid, mida kasutatakse parfümeeria- ja kosmeetikatoodete, seepide aga ka toiduproduktide valmistamisel. Lõhnaained on suhteliselt kergesti lenduvad ühendid, et mõjuda meie haistmismeelele. Seep- on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Hüdrofiilne- ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. Värvaine- värviline orgaaniline ühend, mida kasutatakse riidele, nahale, paberile, plastile jms materjalile värvuse andmiseks (nt indigovärvaine); laiemas tähenduses ka värvuseta orgaaniline aine, mis moodustab värvilise ühendi vahetult materjalil, ja optiline pleegiti. Vaht- on keemias pihussüsteem, kus tahkesse ainesse või vedelikku on pihustatud/pihustunud gaasi.
Pindaktiivsed ained kinnituvad hüdrofoobse otsaga puhastatavale pinnale ja takistavad mustuse tagasisadestumist. 4 Seebi koostis ja valmistamine Seep on detergent. Seebi molekulis on pikk hüdrofoobne süsivesinikahel ja polaarne hüdrofiilne karboksülaatrühm. Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilised ja ravimseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaaineid, ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid (tõrv, vaik, glütseriin jt). Rasvhapete soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks. Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Seepi valmistatakse ainetest, mida saaks kas vahetult või töödeldult kasutada toiduks
leiutatud uute ketrusmasinate käigushoidmiseks. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Aurumasinat kasutati ka varem viljapeksmisel ja kasutati ka sõiduvahendina. Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. Seep Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18.sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilise 5 ja raviseebid
annaabi.ee 
