põhimõtteline struktuur. Selgitage a)glükosiidsidet iseloomustavate parameetritetähendust, b) põhjendage, kas tegemist on redusteeriva või mitteredutseeriva suhkruga. 4. Joonistage fragment Gram-positiivse bakteri rakuseinast. Kirjeldage selel ehitust ja koostiskomponente. 5. Milliseid rasvhapeid loetakse inimese jaoks asendamatuteks? Miks? Kirjutage ninde struktuurivalemid. 6. Kirjutage vabalt valitud rasvhappelise koostisega triatsüülglütserooli struktuurvalem. Näidake, millistest komponentidest see molekul koosneb ning millised kovalentsed sidemed komponente ühendavad. 7. Kirjutage üldistatud struktuurvalemid järgmistele lipiidide rühmadele, iseloomustage nende ainete füsioloogilist rolli ja leidumist: 2)glütserofosfolipiidid, b)steroolid. 8. Joonistage biomembraani fragment ja näidake, millistet kompnentidest see koosneb
Tavaliselt on siis tegemist segumaterjalidega. Seetõttu saab rasvade puhul kõneleda vaid pehmenemistemperatuurist. Küllastunud rasvhapetest moodustatud rasvad on toatemperatuuril tahked, küllastumatused struktuuris muudavad rasva pehmemaks. Maismaaloomade rasvad on tavatingimustes tahked, mereloomade rasvad vedelad. Ka enamik taimerasvadest on vedelad. Looduslik rasv on segu väga erinevatest individuaalsetest rasvadest. Rasvu iseloomustatakse rasvhappelise koostisega. Keemilised omadused Küllastumata rasvad annavad peaaegu kõiki kaksiksideme reaktsioone. Rasv kui ester hüdrolüüsib kas hapetakatalüütiliselt või leelise toimel. Rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad, mida nimetatakse seepideks. Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel nii, et kaksikside katkeb ja moodustuvad hapnikuühendid. Kõige paremini kulgeb rasvade lagunemine mikroobide toimel. Toimub rasva rääsumine tekivad
alumiinium on taimedele kättesaadavam, samas on ta aga taimele toksiline. On näidatud, et sidrunhappe lisamisel mulda seob see alumiiniumi ja teisi toksilisi metalle ja laseb taimedel normaalselt kasvada. Sellest lähtudes on loodud transgeensed, bakterist pärinevaid sidrunhappe sünteesi eest vastutavaid geene kandvad tubaka- ja papaiataimed, mis toodavad ise oma juurtes sidrunhapet. Loomisel on samalaadne mais, mille turulejõudmist on oodata paari lähema aasta jooksul. 8. Muudetud rasvhappelise koostisega õlitaimed. Konkreetselt milliseid taimi soovitakse luua, milliseid mehhanisme selleks kasutatakse. Erinevatest õlitaimedest toodetud õlid erinevad oma rasvhappelise koostise poolest ning vastavalt sellele on nende kasutusalad erinevad. Geneetiliselt muundatud taimed on võimelised tootma soovitud rasvhappelise koostisega õli ning jääb ära hilisem segamine ja töötlemine. Saab toota tervislikumaid tooteid, kus on madal transrasvhapete ja kõrge küllastamata rasvhapete
tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. 7. Toiduringi põhimõtted Toiduring annab piltliku ülevaate päevamenüü koostamisest. Toiduained on jagatud kaheksasse gruppi. Soovitatav päevane portsjonite arv on antud toiduainegruppide kaupa. Igapäeva menüü peaks sisaldama kõikidesse gruppidesse kuuluvaid toiduaineid. Selline tasakaalustatud toitumine kindlustab oluliste toitainete saamise ning toidu rasvhappelise koostise tasakaalustatuse. Muidugi tuleb toitu tarbida mõistlikus koguses, millegagi ei tohi liialdada, siis ta ei ole enam kasulik. Pole olemas kahjulikke toiduaineid, on kahjulikud kogused. Loomsete toiduainete osakaal on 1/3 ning taimsete toiduainete osakaal 2/3 kogu toidust. 8. Liha kui toit - miks peaks liha sööma? Missuguste oluliste toitainetega varustab liha meie organismi? Liha kui toit varustab inimest energiaga (valgud, rasvad, süsivesikud), täisväärtuslike valkudega.
ülekaalulisuse osakaal. Põhjamaad- kuni 40%. Kui toiduenergia saamine vastab vajadusele ja rasvhappeline koostis on tasakaalus, ei oma kõrgem rasva osakaal toidus tervisemõju o Küllastunud rasvhappeid kuni 10% o Monoküllastumata rasvhappeid 10-20% o Polüküllastamata rasvhappeid 5-10% (vähemalt 1 % toiduenergiast oomega-3-rasvhappeid), o Transrasvhapped - nii vähe kui võimalik. Eesti soovitustes kolesterool- 300 mg/ päevas Parimad oma rasvhappelise koostise poolest on rasvased kalad, rapsi-, linaseemne- ja oliiviõli. Makrotoitained - süsivesikud Soovitavalt peaks süsivesikud olema toidus 50-60% o Lisatavad suhkrud kuni 10% toiduenergiast Kiudained täiskasvanutel minimaalselt 25-35 g (ca 13 g 1000 kcal kohta) 1 kuni 7-aastaste lastele kiudaineid 8-13 g 1000 kcal kohta. Ligikaudselt saab lastel kiudaineid arvestada valemiga vanus +7. Kiudained aeglustavad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru
kui ka hüdroksühappeid ja tsüklilisi ühendeid. · Võihapet leidub ainult mäletsejaliste piimarasvas. · Lühikese ahelaga rasvhapped inhibeerivad patogeensete mikroobide arengut. · Asendamatutest rasvhapetest tuleks esile tuua arahhidoonhapet ja linoleenhapet, mida on vaja eelkõige närvikoe ülesehitamiseks. · Üksikute rasvhapete sisaldus piimarasvas sõltub söödaratsioonist, laktatsioonijärgust, aastaajast, loomatõust jne. Piimarasva rasvhappelise koostise muutus avaldab mõju või maitsele, lõhnale, konsistensile ja säilivusele. · Kõige suuremas koguses sisaldab piimarasv müristiin-, palmitiin-, steariin- ja oleiinhapet. Neist esimesed kolm on toatemperatuuril tahked ning oleiinhape vedel. · Mida rohkem on piimarasvas madala sulamistemperatuuriga rasvhappeid, seda pehmem on või. · Suvine piim sisaldab harilikult rohkem küllastamata rasvhappeid.
annaabi.ee 
