transrasvu, mis kahjustavad inimeste veresooni ja soodustavad lupjumist. Tavainimestele võib margariin tunduda kindlasti paremana, kui või. Sest seda saab otse külmkapist võttes kasutada ja on sageli võist vähem rasvased. Siiski pole margariin nii süütu, kui esmapilgul tunduda võib. Margariin sisaldab väga palju lisaaineid ning võib sisaldada ka tootmisel tekkivaid transrasvhappeid. Transrasvhapped on küll küllastumatud, kuid organismis käituvad nad halbade, küllastatute rasvhapetena. Kuigi margariin on kolesteroolivaba, suurendavad need vere halva kolesterooli sisaldust ja viivad head kolesterooli välja, kasvatades südamehaiguste riski. Transrasvhapete usin tarbimine võib põhjustada ka diabeeti. Kokkuvõttes, ei saa öelda, kumb on tervisele vähem kahjulikum, või või margariin. Mõlemas neist leidub kahjulike aineid, kuid samas on mõlemal neist omad head küljed. See kumba inimene tarbib on tema enda valik, kuigi mina isiklikult eelistaksin võid.
rasvadele ja rasvhapetele hästi läbitavaks), eelneva tulemusena soodustab rasvas lahustuvate vitamiinide omastamist, selgesti väljendunud soolemotoorikat stimuleeriv toime jne 12. Pankreasenõre koostises on ensüümid rasvade lagundamiseks. 13. Soolenõre ensüümid on maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid ja need on vajalikud imendumiseks. 14. Süsivesikud imenduvad glükoosi kujul 15. Valgud imenduvad aminohapete kujul 16. Rasvad imenduvad rasvhapetena ja glütserooli kujul 17. Külomikronid on monoatsüülglütserool, kolesterool, valk seotuna kompleksi. 18. Jämesooles toimuvad järgmised protsessid: kui toidu korrast on 8 tundi möödunud, on peaaegu kõik imendumatu kogunenud jämesoolde. Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub aegamööda eri paigust kokku. Nii seguneb soolesisaldis pikkamisi. Jämesooles toimub peristaltika ja mõnikord ka vastassuunaline antiperistaltika
Pärast imendumist satuvad aminohapped värativeeni kaudu maksa. Taimsetest valkudest omastatakse 70-80%, loomsetest valkudest 95- 99%. Süsivesikud imenduvad põhiliselt glükoosina, mida seletatakse sooleseina võimega seda monosahhariidi valikuliselt läbi lasta. Süsivesikud imenduvad vahetult verre, läbi värativeeni suubuvad koos verega maksa. Süsivesikute üleminekut peensoolest verre stimuleerib kõhunäärme hormoon insuliin. Rasvad imenduvad peensoolest rasvhapetena (vees ei lahustu, nende imendumine toimub ainult sapi juuresolekulsapiga niisutatud soolesein muutub rasvhappeid läbilaskvakssapp muudab rasvhappe emulgeeruvaks, tänu sellele imendub läbi sooleseina) ja glütseriinina (on vees lahustuv ja imendub kergesti läbi soole limaskesta). Rasv ei lähe soolestikust vahetult verre, vaid lümfi. Siit satub ta rinna lümfijuha kaudu vereringe süsteemi. Toiduga saadud rasvade imendumine ei ole suur.
Põhilised toidus leiduvad süsivesikud on tärklis (taimne polüsahhariid), glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes produktides ja seentes), pektiinid (taimse rakuvaheaine koostises), tselluloos ja hemitselluloos (taimsete rakukestade komponendid). Lihtmaoga loomadel imenduvad süsivesikud soolestikust verre monosahhariididena, mäletsejalistel aga vatsas ning jämesooles lenduvate rasvhapetena (LRH), mis katavad 60-80% mäletsejaliste energiatarbest. Süsivesikute ülesanded organismis: 1) põhiline energiaallikas; 2) struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid, 3) tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid; 4) varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes ; 5) toitefunktsioon laktoos piimas, lehmal 3,8-4,8%, inimesel 7%;
Põhilised toidus leiduvad süsivesikud on tärklis (taimne polüsahhariid), glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes produktides ja seentes), pektiinid (taimse rakuvaheaine koostises), tselluloos ja hemitselluloos (taimsete rakukestade komponendid). Lihtmaoga loomadel imenduvad süsivesikud soolestikust verre monosahhariididena, mäletsejalistel aga vatsas ning jämesooles lenduvate rasvhapetena (LRH), mis katavad 60-80% mäletsejaliste energiatarbest. Süsivesikute ülesanded organismis: 1) põhiline energiaallikas; 2) struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid, 3) tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid; 4) varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes ; 5) toitefunktsioon laktoos piimas, lehmal 3,8-4,8%, inimesel 7%;
Sooleepiteel pole mitte üksnes poolläbilaskev membraan, vaid täidab ka sekretoorset funktsiooni , st. Kindlustab ühe aine valikulise imendumise ja piirab teiste imendumist. Valgud lõhustatakse seedetraktis aminohapeteni ja sellisel kujul lähevad nad verre. Süsivesikud imenduvad põhiliselt glükoosina, mida seletatakse sooleseina võimega seda monosahhariidi valikuliselt läbi lasta. Rasvad imenduvad peensoolest rasvhapetena ja glütseroolina. Viimane on vees hästi lahustuv ja imendub kergesti läbi soole limaskesta. Rasvhapete imendumine toimub ainult sapi juuresolekul, kuna need vees ei lahustu. Vesi võib imenduda juba maos, tema põhiosa aga läheb verre peensoolest ja jämesoolest. Seedimine jämesooles. Soolte motoorika. Jämesoole nõre ja jämesooles paikneva mikrofloora tähtsus seedimises. Põhiliselt lõpeb toidu seedimine peensooles
Sooleepiteel pole mitte üksnes poolläbilaskev membraan, vaid täidab ka sekretoorset funktsiooni , st. Kindlustab ühe aine valikulise imendumise ja piirab teiste imendumist. Valgud lõhustatakse seedetraktis aminohapeteni ja sellisel kujul lähevad nad verre. Süsivesikud imenduvad põhiliselt glükoosina, mida seletatakse sooleseina võimega seda monosahhariidi valikuliselt läbi lasta. Rasvad imenduvad peensoolest rasvhapetena ja glütseroolina. Viimane on vees hästi lahustuv ja imendub kergesti läbi soole limaskesta. Rasvhapete imendumine toimub ainult sapi juuresolekul, kuna need vees ei lahustu. Vesi võib imenduda juba maos, tema põhiosa aga läheb verre peensoolest ja jämesoolest. · Seedimine jämesooles. Soolte motoorika. Jämesoole nõre ja jämesooles paikneva mikrofloora tähtsus seedimises. Põhiliselt lõpeb toidu seedimine peensooles
annaabi.ee 
